Mari Kartau: majanduslangus on seotud sooga. Selle märja ja lirtsuvaga
(8)Möödunud nädalal ehmatasid avalikkust pildid Viljandimaalt, kus oli hävinud 50 hektarit riigimetsa – esialgu, metsa uputamine on seal kavas tervelt 300 hektaril. Tegu polnud siiski loodusõnnetusega, vaid riigi teadliku tegevusega, mida põhjendatakse vajadusega kaitsta loodust ning võidelda kliimamuutustega.
Kui Sakalas ilmunud ja „Aktuaalses kaameras“ võimendatud droonikaadrid veenire ümber laiuvast kuivanud metsast olid paljudele üllatus, siis Maalehes on soode taastamisest kirjutatud juba aastaid.
Esimesed sellesuunalised mõtted tulid Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvõttel aastal 2016 ja siis oli plaanis taastada sooelupaiku 10 000 hektaril. Praeguseks on keskkonnaühenduse paleusest nagu imeväel saanud riiklik poliitika ja viimases märgade metsade tegevuskavas on plaanis muuta juba 22 400 hektarit metsa soodeks.
Need kiretud numbrid on nüüd saanud muljetavaldavateks kaadriteks Öördi rabast. Keegi ei taha lugeda lehest igavaid sihtarve ja strateegiate ülevaateid, pärast aga imestatakse: kuidas nüüd äkki nii sai juhtuda?
Kliimaministeerium võtab väljendit „metsade uputamine“ isikliku solvanguna ja eelistab seda tegevust nimetada „veetaseme tõstmiseks“. Sellekohasele selgitavale artiklile saime autorite nimed ministeeriumist kätte suure vaevaga. Riigi keskkonnaametkondades tegutsevad ELFiga seotud isikud on ära teeninud tunnustuse oma ideede riikliku seadustamise ja rahastamise mastaapide eest, aga parem muidugi, kui nende nimesid avalikkus ei tea. Nii ei saa ju ka vastutust nõuda.
Ja ega olegi mõtet häid lobistajaid süüdistada, sest meie poliitikud on ju need, kes on sel kõigel sündida lasknud. Needsamad, kelle hala rahapuudusest ja eelarve puudujäägist ei jõua praegu ära kuulata.
Nii nagu on põhja lastud metsandus ja puidutööstus, mis alati on Eesti majandust suures osas ülal hoidnud, nii peedistatakse praegu ka kogu muud tootmist. See ei too kahju paraku vaid ahnetele töösturitele, vaid ongi majanduslanguse peamine põhjus. Ei maksa süüd pandeemia ja sõja kaela ajada, kui endal on arusaamine majanduse toimimisest null.
