Parima talu tiitlile kandideerivad viis silmapaistvat tegijat

Juba 31. korda valib Eestimaa Talupidajate Keskliit parimat talu. Pikaajaliste traditsioonidega konkurss on pühendatud Eesti maaelu jätkusuutlikkuse ja innovatsiooni toetamisele.

Merike ja Andres Jaaska kasvatavad Võrumaal ligi 50 hektaril kartuleid. Kõige rohkem on talu maadel kartulite all olnud 64 hektarit, sellises mahus tootmine on peremehe sõnul võrreldav 500–600 hektari teravilja põldudega. Ka kogu vajaminev seemnekartul kasvatatakse ise.

Pistimäe talu kartulitootmine on pereäri, kus aastaringselt tööl kolm inimest, hooajaliselt võetakse veel paar töötajat juurde.

Tänavune saagiaasta on Andres Jaaska hinnangul keskmiste killast: näiteks sorti ’Vinetta’ võeti üles 38 tonni hektarilt. „See on meie mõistes natuke vähe, aga kuna vahepeal oli väga suur põud, ei saa nuriseda.“ Kõigi sortide peale kokku kasvatatakse siin talus ligi 2000 tonni mugulaid, rekordaastal on aga põldudelt kokku korjatud 2600 tonni kartulit. Kui varasematel aastatel eksporditi ligi pool toodangust, siis nüüd müüakse kodumaisele turule. Poest neid kartuleid osta ei saa, küll aga satuvad need tarbijate taldrikutele restoranides ja avaliku sektori söögikohtades.

Rohumaad pööratakse ümber

Ida-Virumaal Patmari talus kureerivad isa ja poeg Ain ja Andri Rego 1200 hektarit viljapõlde ning rohumaid. Tänavu suvel oli teravilja ja rapsi all veidi üle 600 hektari. Hiljuti rajati suuremas mahus rohumaid, kuid saaki ostma pidanud firma ei ole oma tehast endiselt avanud ja ligi 500 hektari jagu kasvatatud heina pole seetõttu justkui kellelegi tarvis. Nüüd hakatakse rohumaid tagasi viljade alla pöörama.

„Kui majanduslikust poolest rääkida, siis rohumaade all olev pind toodab ainult pikka miinust, see talv saab raske olema,“ tõdes Ain Rego. Ta lisas, et talivili läks samuti aia taha. „Samas 32 aasta jooksul on juba kõike nähtud, praegune raskus meid ei murra,“ lisas vanaperemees. Viljad müüakse suurematele kokkuostjatele.

Peretalu püüab olemasolevaga võimalikult hästi majandada. Laene ja liisinguid kasutatakse vähe, toetusi samuti pigem minimaalselt.

Noortalunik avas moodsa lauda

Lääne-Virumaal Paevälja talus on põlvkondade vahetus läinud ilma suuremate lahkhelideta. Isa Priit Eskor andis ohjad rõõmuga oma 21aastase tütre Teele Eskori kätte. Noor naine asus õhinal tegutsema ja võib öelda, et vägagi edukalt, sest augusti alguses avas ta uue, 139 piimalehma jaoks mõeldud moodsa lüpsilauda.

Teele Eskor, kes praegu õpib Eesti Maaülikoolis loomaarstiks, on täiel rinnal võtnud enda kanda peretalu tegevuse jätkamise ja üha edukamaks muutmise. Lisaks talujuhtimisele on ta aktiivselt kaasatud Eesti Noortalunike organisatsiooni töösse, kus selgelt rõhutab väiketootmise tähtsust toidutootmise mitmekesisuse tagamisel ja maaelu elujõulisuse säilitamisel.

„Vaimne, füüsiline ja rahaline investeering on üüratu, nüüd ei ole tagasiteed, ainus võimalus on täiskäigul edasi põrutada,“ arvas Teele ise, olles veel üha üllatunud, kui kiiresti ja sujuvalt suurprojekt edenes. Praegu töötab ta selle nimel, et lauta 110 lüpsilehma kasvatada ja tõsiseltvõetavaks piimatootjaks tõusta.

Veskid jahvatavad lakkamatult

Läänemaal Lauri-Jaani talus kasvatab Tiit Mansberg maheteravilja ning valmistab sellest kõrgekvaliteedilisi Jahu-Jaani kaubamärgi jahusid ja helbeid. Maid on talul ligikaudu 300 hektarit, osa neist on teravilja all, osa puhkamas. Praegu suudetakse veski tootmiseks vajalik teravili kasvatada enamjaolt ise. Sisse tuleb osta rukist, kuna kõige suurem veski klient on Muhu Leib – nõnda palju rukkipõlde ei ole aga otstarbekas rajada.

Peremehe sõnul on tema eesmärk pakkuda võimalikult laia sortimenti ja sellest võimalikult suurt osa ise kasvatada – siis saab ta ka oma toodete taga täie seljasirgusega seista. Seetõttu rajataksegi igal kevadel rukki-, nisu-, speltanisu-, herne-, tatra-, odra- ja kaerapõlde. Et tegu on mahekasvatusega ja kehvemate muldadega, jätab talu viljade saagikus soovida. „Kui saan 1,5 tonni hektarilt, olen rõõmus; kui saan tonni, olen rahul,“ iseloomustas Mansberg.

Veski toodang müüakse enamasti jaekettidele, olemas on ka hästi töötav talu e-pood.

Piimafarmist sai hobusekasvatus

Eve ja Kristiina Raudnagel kasvatavad juba 15 aastat Raplamaal hobuseid. Ja mitte ainult! Juurimaa Tall on pikaajaliste traditsioonidega põlistalu, mis varem oli hoopiski piimafarm. Praegune tegevussuund on lisaks hobuhooldusele ka aktiivse külaelu ja sporditegevuse toetamine.

Korraldatakse ka ratsalaagreid, ratsutamistrenne, seminare, laste sünnipäevi ja talviseid reesõite. Kusjuures lumerajal kihutada saab ka suurema seltskonnaga: vajadusel rakendatakse hobused isegi kuni kümne ree ette. Ratsutamistrenn maksab Juurimaa Tallis 65 eurot kuus ja püsivalt on nimekirjas ligikaudu 50 last.

Talus on lisaks seal elavatele seitsmekümnele hobusele ka lambad, alpakad, vietnami rippkõhtsead, erilised kuked-kanad ja mõni kitski.