Guinnessi rekordimees püüab tipptulemusi põllult ja farmist
Tuntud agronoom Margus Lepp juhib Pärnumaal Vändra ASis viljakasvatust, söödavarumist ja piimatootmist, majandades uudsete võtetega keskkonda säästvalt, et ühtaegu väheneks ka süsinikujälg.
„Noori tõmbab praegu põllumajandusse kaasaegsem ja moodsam tehnika,“ rääkis Vändra ASi juhataja Margus Lepp. Ettevõttes on tööl päris palju noori ja hakkama saadakse ikka omal jõul, farmis on vaid üks ukrainlanna. Oma tegemistes proovitakse olla sellised, et noor tahaks sinna tulla.
Margus Lepp on põllumajandusringkondades tuntud tegija, juhtides Vändra ettevõtet uusima tehnoloogia ja uudse majandamisega. Ta on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnatoimkonna esimees, künnipäevadel tegutseb kohtunikuna, jagab õppepäevadel oma teadmisi ja hindab eksamitel kutsekoolide noori.
Nii pole ka ime, et sellesse Pärnumaa ettevõttesse kipuvad noored nii praktikale kui tööle. Ka on Vändra ASis töötajate keskmine palk konkurentsivõimeline sarnaste põllumajandusettevõtetega Eestis.
Praktikantidele lisaks on ettevõte saatnud koolitusele ka oma noori töötajaid, näiteks sel aastal õpib noor inimene, kes varem töötas lüpsjana, veterinaari abiks. Innustades noori uusi teadmisi omandama, on Margus Lepp ise ka innovaatilistele teadmistele aldis. Iga uuendust katsetab ta põldudel lausa teadlase põhjalikkusega.
Guinnessi rekordimehe tiitli teenis Lepp aga välja sellega, kui püstitas aastaid tagasi Virumaal Voore Farmis töötades Guinnessi rekordi väärilise tulemuse teraviljakasvatuses, saades toona talirapsi ’Sherpa’ saagiks pea 6,9 tonni hektarilt. See ületas senist talirapsi saagikuse maailmarekordit.
Uued võtted põldudel
„Kasvatasime tänavu põldudel kümneid kultuure, teravilja on kõige rohkem,“ tõi ettevõtte juhataja esile. Nii pandi ligi paaril tuhandel hektaril kasvama talinisu, -rukis, -tritik, suvioder jm teraviljad, lisaks raps, tatar, söödakultuuridest mais ja hernes.
Vändra põldudel kasutab Lepp täppisviljelust ning väetamisel ja taimekaitsel sensoreid – kus taimi ei ole, sinna väetist ei lähe ja taimekaitset ei tehta. See on parem nii keskkonnale kui ka firmale kulude kokkuhoiul.
Nii sai ta juba eelmisel aastal kulude kokkuhoidu 30% maisipõldudelt, kuna väetisekulu vähenes tänu oskuslikule vahekultuuride kasutamisele. Maisikasvatuses on nüüd kasutusele võetud ka ribasharimine, kus uudse tehnoloogiaga väetatakse vedelsõnnikuga vaid need ribad, kus mais kasvab, vahevaod jäävad väetamata. Nii kulub 300–400 tonni mineraalväetist vähem kõikidele kultuuridele, kui põldudel kasutada kõiki meetmeid ja tehnoloogiaid.
„Kui ostan mineraalväetist vähem, siis kulutan ka hektari peale palju vähem raha ja toimetan keskkonda säästvamalt,“ rõhutas Margus Lepp. „Nüüd hakkame põldudel juba üha rohkem ka AI peale lootma.“ Nii näeb ta põllumajanduses tulevikku ka robotitel, sest masinad lähevad aina võimsamaks ning tehnoloogia üha uueneb ja täiustub. Aga looduse vastu ikka veel ei saa.
Nii läks tänavu taliraps Vändra põldudel kahjuks välja, 425 hektarist jäi alles vaid 20 hektarit, sinna külvati suvivilja. „See oli lumeta külmakahju, mis rapsipõlde tabas,“ nentis mees. Ta märkis, et talirapsi hävimine põldudel on viinud tulukuse alla, ka talinisu saagikus on tänavu heitlike ilmade tõttu tagasihoidlikum.
Vahekultuuridest on agronoomist tippjuhi lemmikud kesaredis ja tatar, samuti keerispea, sest need hoiavad põllu umbrohust puhtamana. Tänavu kasvatab ta tatart mitte vahekultuurina, vaid ka terana, lootes saada selle eest sügisel mõistlikku hinda. „Kui vahet ei ole, jääb vahekultuurina seemnesegusse.“
Lepp on rahul, et teraviljaühistu Kevili on Mäosse ehitanud uue terminali. „On hea, kui sellised partnerid on lähedal. Kas on väga hea vilja-aasta või on ekstreemsed koristustingimused, aga siis tead, kuhu vili viia,“ teatas Vändra ASi juhataja, et neil on koostöö Keviliga hästi toiminud, ehkki nad ise Kevili liikmed pole.
„Meil on palju rohumaid ja tänu veistele saame palju orgaanilist väetist kasutada,“ rääkis ettevõtte juhataja. Ta tõi esile, et eesmärgiks on väetiste vähendamine, nii tõmmatakse väetisenorme iga aastaga üha vähemaks, püüdes katta üha rohkem põlde vedelsõnnikuga.
Rekordlehmad toovad tulu
Vändra ASi Sõõrike farmikompleksis lüpsab üle tuhande holsteini tõugu lüpsilehma aastalüpsiga juba ligi 14 tonni lehma kohta. Noorloomad on Viratsaare farmis. Ettevõtte tootmishooned on korras ja renoveeritud. Lautades on ventilatsiooniseadmed ja lüpsikarja allapanuks kasutatakse separeeritud sõnnikut.
Nimelt kuivatab Saksa tehnoloogial vedelsõnniku separaator sõnniku lõhnatuks turbataoliseks olluseks, mida kasutataks allapanuks põhu asemel. Vedel osa liigub hoidlasse ja läheb põlluväetiseks.
„Piimandusest saame sel aastal suurema tulu kui põldudelt,“ avas hetkeseisu Margus Lepp. Ta märkis, et rohusöödad on tänavu väga head, silo on tehtud suure varuga. Lepa juhtimisel on ettevõttes rajatud palju uusi rohumaid, katsetatud on nii lutserni-, valge kui punase ristiku segudega, et leida neist saagikamad, mis siinsetele muldadele sobivad.
Igal aastal investeeritakse firmas uude põllutehnikasse, uuenduskuuri on läbimas noorkarjalaut. Hiljuti soetati piimakarjale uudsed CowWatchi nutiandurid, mis võimaldavad detailsemalt jälgida looma tervist ja haigusi ennetada.
Margus Lepp märkis, et lisaks igapäevatööle on väga oluline olla kursis sellega, mis toimub mujal maailmas, et hoida keskkonda ja vähendada tootmiskulu. Ta rõhutas, et säästva põllumajanduse põhimõtted, kaitsmaks mulda, on olulised. Vale on arvata, et suurfirmas ei saa loodust säästvalt majandada, näiteks külvati tänavu juba talirapsi ribasharimise põhimõttel, mis jätab osa põldu puutumata.
„Meie eesmärk ongi see, et saaksime toimetada keskkonda säästvamalt ja väiksema kuluga – nii väheneb ka süsinikujälg,“ tõi esile Margus Lepp. Lisades, et rõõmu teeb ka see, kui põllutööd lähevad murevabalt, loomad on terved ja meeskond tuleb uuendustega innukalt kaasa.
