Võru lähistel avati 1000 sõdurit mahutav kaitseväe linnak

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) avas 17. septembril Võru lähistel sõjaväelaste vastuvõtuks ja majutamiseks kaitseväe linnaku Reedo, mille rajamine maksis 21 miljonit eurot.

Linnak sobib mis tahes liitlasriigi ning vajadusel Eesti kaitseväe üksuste vastuvõtuks ja majutamiseks nii püsivalt kui ka ajutiselt, nii rahuaja õppustel kui ka kriisiolukorras, toetades üksuste lahinguvalmiduse saavutamist, mis seni Lõuna-Eestis puudus.

RKIKi hallataval ja Kaitseliidu valvatud alal on kaheksa kuni 1000 inimest mahutavat majutushalli, tehnika hoolduse, köögi- ja söömishallid, pesemishooned ja laohallid.

Majutus käepärast õppustel ja kriisiolukorras

RKIKi Lõuna portfellijuhi Peeter Karja sõnul majutati liitlaste üksused varem Võrus Taara linnakusse.

„Uue linnakuga saavad nad vajadusel õppuste ajal harjutusvälja läheduses majutuda ja heades tingimustes kaitseväega Eesti kaitsmist harjutada,“ ütles Karja.

Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas, et Eesti paremaks kaitsmiseks peab NATO uute kaitseplaanide rakendamiseks valmis olema vastu võtma liitlasi oluliselt suuremas mahus.

„Ent ka praegu vajab kaitsevägi lisaruumi, et olla vajadusel võimeline vastu võtma täiendavaid liitlaste üksuseid ning tagada neile sobivad tingimused majutuseks, tehnika, relvastuse ja laskemoona hoiustamiseks, aga samuti väljaõppeks,“ rääkis minister.

Liitlaste vastuvõtualad sobivad ideaalselt üksuste vastuvõtuks ja majutamiseks näiteks kriisiolukorras või õppustel. „See lihtsustab nende saabumist ja siin lahinguvalmiduse saavutamist. Pärast lühiajalist viibimist siirduvad üksused operatsioonialadele või tagasi päritoluriiki,“ rääkiks RKIKi harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

Taristusse investeeritakse veel pool miljardit

Diviisi 2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Mati Tikerpuu kinnitusel on Eesti kaitseväe eesmärk harjutada koos liitlastega Eesti kaitsmist igapäevaselt ja aastaringselt. Selleks, et sõdurid ja üksused saaksid rahuajal keskenduda väljaõppele, peab neil olema väljaõpet toetav taristu – söökla, majutus- ja hooldustingimused ning koht, kus tehnikat hoiustada.

„Meile annab tugeva kindlustunde teadmine, et nende liitlasüksuste jaoks, kellega me koos Eesti kaitsmist planeerime ja harjutame, on nüüd olemas ka head vastuvõtutingimused, kui terve üksus peaks vajadusel tulema appi Eestit kaitsma,“ lisas kolonel Tikerpuu.

Riigikaitselistest investeeringutest Lõuna-Eestis tasub ära märkida veel Tartus Raadil peagi avatav 2. jalaväebrigaadi staabihoone ja Kaitseväe Akadeemia kutseõppesuuna õppehoone.

Riik investeerib järgmisel neljal aastal riigikaitselisse taristusse üle Eesti ligi 500 miljonit eurot.

Kaitseotstarbeliste taristuinvesteeringute fookuses on kolm olulist suunda: uute võimetega seotud taristu ehk peamiselt kasarmud ja relvasüsteemide väljaõppe ja hoiustamisega seotud hooned, strateegilise jätkusuutlikkusega seotud investeeringud nagu laod ja hoiuhallid, ning liitlaste vastuvõtuga seotud investeeringud nii riigikaitsega seotud taristusse kui ka avalikku taristusse nagu teedesse, sildadesse ja sadamatesse. Viimased arendused toimuvad koostöös sõjalise mobiilsuse projektiga EstMilMob.