Silma jäi Tartu Ülikool, Eesti riik.

Guugeldas. Selgus, et see on maailma kõige pimedam maa, kus juuakse väga palju.

Kikee sõbrad olid mures. Üks ütles: „Tuled Eestist tagasi ega saa hommikut alustadagi, ilma et kummutaks kurku klaasi viina. Kas tahad sellist tulevikku?“

Selline perspektiiv ei olnud just üleliia innustav tõepoolest, nentis ka Kikee, kuid ei muretsenud suurt. Tema jaoks oli asi otsustatud, pikalt küpsenud unistus käeulatuses – saada stipendium, teha teadust ja kaitsta doktoritöö.