HÄIRIVAD FOTOD | Põdralehm proovis vasikat kaitsta, kuid seekord jäid hundid peale
(25)Eesti jahimeeste seltsi (EJS) sõnul leiti ööl vastu 1. oktoobrit Raplamaal Haimre jahipiirkonnas huntide poolt murtud põdravasikas. Kaks päeva hiljem teatati samas piirkonnas ka murtud lambast.
„Murtud põdravasika juures asuvate jälgede abil selgitasid jahimehed välja, et tegemist oli kahe täiskasvanud hundiga. Piirkonnas on nähtud ka hundikarja, kus on kutsikad, aga selles murdmiskohas karja jälgi ei tuvastatud,“ kirjutab selts.
EJS lisab: „Kõvasti tallatud maapinna järgi oli aru saada, et põdralehm oli osutanud huntidele tugevat vastupanu oma vasikat kaitstes. Seekord jäid hundid peale.“
Kuigi tegu on loodusele omase protsessiga, tuleb siiski arvestada, et Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professori Kalev Jõgiste sõnul on Eestis põtrade arvukus viimase kümnendi jooksul drastiliselt langenud.
Kui 2013. aastal hinnati põdrapopulatsiooni suuruseks 20 000 isendit, siis praeguste andmete järgi on neid alles jäänud ligikaudu 11 000. „Jahimeeste sõnul võib tegelik arv olla isegi vaid 7 000. Niivõrd suur langus nõuab uusi lahendusi põtrade arvukuse taastamiseks ja säilitamiseks,“ sõnas Jõgiste.
Sama meelt ei ole aga keskkonnaagentuur ja kliimaministeerium. „See (11 000 isendit) on igati optimaalne arvukus, mis tagab põtrade tekitatud metsa- ja liikluskahjude hoidmise mõistlikes piirides,“ ütles kliimaministeeriumi jahindusnõunik Aimar Rakko. „Koos asurkonda lisandunud vasikatega küündis arvukus selle aasta põdrajahihooaja alguseks hinnanguliselt 15 000 isendini. Põtrade talvise arvukuse hoidmiseks samal tasemel mis möödunud talvel, on soovitatud sel jahihooajal küttida 3 500 – 4 000 looma.“
3. oktoobril saabus jahimeeste seltsile veel info, et vahetult murdmiskoha lähedal toimus ka lamba murdmine. Lisaks on kaks lammast kadunud.
Seire käigus kogutud vaatluste ja küttimisinfo põhjal oli 2023. aasta sügisel Eestis kokku 39 hundi pesakonda. Seda on kolme võrra rohkem kui prognoositi ja see on ühtlasi ka käesoleva sajandi kõrgeim näit. Lisaks neile tegutses veel neli hundikarja, mille tuumikalad olid Läti poolel, kuid koduterritooriumid ulatusid osaliselt ka Eestisse.
Suurkiskjate ohjamine ei tähenda pelgalt kaitsmist, vaid ka küttimist, mis ei ole asi iseeneses, vaid populatsioonide juhtimise instrument. Seda ei ole vaja teha ühegi sihtgrupi huvides, vaid tasakaalu hoidmiseks looduskeskkonna ja inimtegevuse vahel. Reguleeritud küttimine ei ole kunagi hävitav, vaid loov, ega tekita mitte kaost, vaid tasakaalu.
Ulukiseire aruandest on selgelt näha, mis seis on sõralistega ja suurkiskjatega. Hunt toitub valdavalt sõralistest. Aruanne ütleb, et põdra arvukus on madal, metskitse soovitatakse sel hooajal üldse mitte küttida, kuna nende arvukus on langustrendis ka veel järgneval paaril aastal. Metsseal on seoses pead tõstva katkuga niigi piisavalt suur küttimisurve ja hirve leidub Eestis vaid paiguti. Kui hundi toidubaas on madalseisus, pöörabki hunt pilgu koduloomade poole, sest tahab ju süüa, ja seda ei saa talle pahaks panna.
Iseasi, kas meil on mõistlik hoida sellist hundikarja, kui neil toitu napib. Eelmine ohjamiskava nägi hundikarjade arvuks ette 15–25. Jahimeeste arvates oli see toimiv vahemik. Praeguse kava järgi on maksimaalne arv 30 ja see on toonud kiskjakahjude kasvu. On aga mõeldamatu hoida karjade arvu tugevalt üle maksimumi, kui söödabaas on madalseisus.
Hunt sai rahvusloomaks eesmärgiga, et sihtgruppe ja inimesi lepitada, mitte tülli ajada. Meie suurkiskjatel looduslikke vaenlasi pole ja seega lasub vastutus inimesel. Seda tuleb aga väärikalt ja oskuslikult kanda.
Jahimeeste arvates võiks riik kaaluda julgemat ja otsustavamat tegevust arvukuse ohjamisel. Meil on olemas kõik selleks, et õigesti tegutseda – teadus, andmed ja praktika on olemas. Vaja on vaid julgust otsustada ja arusaamist, et ka küttimine on ulukite ohjamise meede. Liialt palju on emotsioonid mõjutanud meie viimase aja populatsioonide ohjamise otsuseid. Emotsioone levitavad aga tavaliselt need, kes ise millegi eest ei vastuta.
Meil Eestis on väga tugev hundipopulatsioon. Hundi pärast ei pea hetkel muret tundma. Tuleb julgemalt küttida ja teha seda nii, et karjade arv langeb alla maksimumi. Ikka jälle tuleb meelde tuletada vana tarkust: talita nii, et hundid söönud ja lambad terved.
