„Maa, kes ostab oma kaubad võõramaa turult, hävitab lilled kodumaa murult“

Sada aastat tagasi toimus Eestis esimene kaubanduse ja tööstuse mess. Mida Tallinna näituseväljakul toona näha sai?

Pärast Vabadussõda hakkas noor iseseisvunud Eesti riik oma majanduselu kujundama ja Vene tsaaririigi majandussüsteemist lahti haakima. Aastad 1918–1924 oli Eesti tööstuses otsingute ja kohanemise aeg. Tööstusajaloolase Maie Pihlamäe andmetel rajati siinmail siis mitu uut tootmisharu, nagu näiteks trikotaaži-, suka- ja soki-, maiustus-, likööri-, margariini- ja makaroni- ning jalatsitööstus.

Eesti põllumajanduse edusammudega oli seotud eelkõige toidu- ja maitseainetööstuse areng, mis kasvas tekstiilitööstuse järel teiseks tähtsamaks tootmisharuks. Olulisele kohale muude toiduainetööstuse harude kõrval tõusis maiustustööstus, Wellneri vendade Kawe vabriku toodang jõudis ka maailmaturule (vt M. Pihlamäe „Väikeriik maailmaturul“, Tallinn, 2004, lk 24 ja 26). Eesti kaupadele välisturu leidmiseks oli vaja osaleda messidel ja näitustel.