Parim piimakarjakasvataja võtab farmimajanduses eeskuju USAst
(3)„Tahame olla Euroopa tipptootjad – homme suuremad ja efektiivsemad kui täna,“ sõnastab Hummuli Agro OÜ juhataja Maarja Paomees põllumajandusettevõtte tulevikuvisiooni.
Särava naeratusega Maarja Paomeest näeb rohkem farmis ja põllul kui kontoris arvuti taga. Sest ettevõtlik juht püüab kätt pulsil hoida igas enda juhitavas valdkonnas. Tänavu Maaelu Edendamise Sihtasutuselt parima piimakarjakasvataja tiitli pälvinud Paomees proovib süvitsi selgeks teha nii piimanduse kui ka põllunduse head ja vead – ikka selleks, et ettevõtet kasumlikumalt ja efektiivsemalt majandada.
„Olin päris noor, kui minust sai Hummuli lauda farmijuhataja,“ meenutas Paomees, kelle lapsepõlvekodu on Valgas. Loomakasvatust, maksundust ja Eesti Maaülikoolis ettevõtlusökonoomikat õppinud noor naine edutati mõne aja pärast farmijuhataja kohalt juba loomakasvatusjuhiks. Tänavuse aasta algusest on Maarja Paomees aga tõusnud Hummuli Agro OÜ juhatajaks.
Ettevõttes on ta töötanud üle kümne aasta ja tippjuhi ameti kõrval kasvatab koos elukaaslasega kaht tütart: viieaastast Maribeli ja seitsmeaastast Kärolini.
Igapäevaselt on noore naise vastutusalas kogu selle laiahaardelise ettevõtte majandamine – lautades on mitu tuhat veist ja maid on harida mitu tuhat hektarit.
„Õnneks on mul kõrval kogenud nõustajad ja meeskonnas nii palju noori toredaid inimesi – igaüks on väga oluline,“ teatas rõõmsalt Paomees. Ta rõhutas, et väga tähtis on meeskonnatöö – see on nende ettevõttes peamine võtmesõna. Hummuli Agro kuulub Agrone OÜ gruppi, mis on suurim kodumaisel kapitalil toidutootja, nii et tiimitööd tehakse ka üle ettevõtete.
Piimatoodang suurenes tunduvalt
Kui Maarja Paomees tuli aastaid tagasi Hummulisse farmijuhatajaks, oli piimakarja aastane väljalüps 9500 kg lehma kohta. Praeguses Hummuli Agro Asu farmis on see näit tuhandepealises piimakarjas juba 13 500 kilo lehma kohta.
Ettevõtte juhataja on uhke, et nende laudas on nüüd tippkari – ja mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa mastaabis: igalt lehmalt tuleb piima üle 40 liitri päevas ja parimad neist lüpsavad juba 19 000 kg aastas.
„See ei ole üksnes minu teene, see on kogu meie meeskonna töö, mul on lihtsalt olnud õnn töötada koos nii toredate asjatundlike inimestega,“ ei taha kogu au endale võtta Maarja Paomees. Ometi just tema asjatundliku ja osava juhtimise all hakkasid farmi näidud paranema. Paomehe hinnangul on karja lüpsitulemuste paranemise taga nii oskuslik tõuaretus, karjastruktuur kui ka püüdlused selle nimel, et piimalehmade laktatsioonide arv suureneks. Ta arutles, et kõrge piimatoodanguga lehmade puhul on see juba peenhäälestus, kuidas hoida tasakaalu loomade heaolu, tervise ja kõrge toodangu vahel.
Hummuli Agros peetakse holsteini tõugu piimakarja, lehmi lüpstakse kolm korda päevas De Lavali 20 x 20 paralleel-lüpsiplatsil. Farmide kõrvale on paigaldatud päikesepaneelid ja piimasoojusega köetakse olmeruume.
Söödaratsiooni koostades on oluline, kuidas tasakaalustada iga suutäis, mis lehm sööb, ja sealjuures jälgida, kui palju kuivainet ta saab.
„Kõrge piimatoodangu aluseks on geneetika, loomade heaolu, karjas püsivus ja tervis,“ märkis Paomees. Ta lisas, et nende farmis on jalad peamine põhjus, miks loomad välja lähevad, lisaks veel palju pisiasju, mida arvesse võtta.
„Tipploomade karjas hoidmine on juba peenhäälestus,“ teatas Paomees, kes loomakasvatusjuhina hakkaski strateegiliselt karja välja vahetama. Oluline on ka sööda kvaliteet. Hummuli põldudel kasvatati tänavu ligi 600 hektaril nisu, kaera, rukist ja tritikalet.
Paomees hindas tänavust viljasaaki siiski keskmiseks, aga rõõmustas maisisaagi üle, mis on 35–40 t/ha. Rohumaadel kasvatati ka lutserni segusid, sest lutserni juurekava läheb väga sügavale ja ta peab põuale paremini vastu.
„Kõik, mis põllult tuleb, läheb oma loomade söödaks, välja me tänavu midagi ei müü,“ märkis Paomees.
Uuenduslikud võtted põllul ja farmis
Hummuli Agro põlde väetatakse mullakaardipõhiselt ja Isaria taimesensorite abiga.
Firma juhataja selgitas, et sensorid toimivad täppisviljeluse põhimõtete järgi nii, et väetis jõuab taimedeni just sellises koguses, nagu reaalselt on vaja.
„Sellega hoitakse kokku väetist ja välditakse ka põllu üleväetamist,“ tõi Paomees esile.
Mineraal- ja vedelväetiste laotamiseks mõõdavad taimesensorid enne väetatava taimestiku lämmastikusisaldust, selle järgi jagab väetisekülvik laotusnorme.
Loomakasvatuses aga mõõdavad Brolis-sensorid piimavalgu-, rasva- ja laktoosisisaldust. Need on paigaldatud lüpsikoha alla, nii saab iga lehma tervise ja piima sisalduse kohta olulist infot. Ka on ettevõte kaasatud rahvusvahelisse Brolis-sensorite arendusprojekti, et muuta infot saadava piima kohta veelgi täpsemaks. Peale Brolise on lehmadele paigaldatud Nedapi mõõturid, mis näitavad iga lehma mäletsemist, aktiivsust ja söömist.
Hummuli Agro on osaline veel mitmes prooviuuringus ja teeb koostööd Maaelu Teadmuskeskuse, Eesti Maaülikooli jm teadusasutustega. Üks tuntumaid koostöid on Teadus ja Tegu OÜga ternespiima toodete valmistamine, kuhu läheb ka Hummuli Agro piim.
Maarja Paomees on ka Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nõukogu liige ja vabal ajal juhib mitut noorte ettevõtmist.
Firma juhtimise ja kõigi pilootprojektide vedamisega tuleb kahe lapse ema toime pealtnäha lausa mängleva kergusega. Kui palju tööd ja vaeva seal taga on, teab põllumajanduse tippjuht vaid ise.
Viimastest koolitustest on ettevõtte juhile enim meelde jäänud USA reis, kus tutvuti suurfarmidega. Ka Hummulis plaanitakse suurema lüpsifarmi rajamist ja karja laiendamist, samuti biogaasijaama ehitamist. Paomees märkis, et suurtootjal on väiketalunikust suurem võime täita kõiki keskkonnanõudeid ja toota üha kvaliteetsemalt.
„Meil on siin noored, on ambitsiooni ja tahtmist Hummulis midagi uut luua ja teha,“ loodab Maarja Paomees ettevõttele veelgi lennukamat arengut.
