Piret Hartman: kas oleme nõus sellega, et koolitoit kaob ära?
(103)„Maksud ei meeldi põhimõtteliselt kellelegi, ei mulle, ei sotsiaaldemokraatidele. Kuid mingil hetkel tuleb teha otsus, kus teeme kompromissi,“ tõdes regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman täna Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel.
EPA2024 otsestuudio raames toimunud regionaalministri infominutitel andis Hartman aru oma valdusala põletavamate küsimuste kohta. „Kas oleme nõus sellega, et koolitoit kaob ära?“ küsis minister Piret Hartman pooleldi retooriliselt, kui vastas Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja juhi Ants Noodi maksuküsimusele.
500 miljonit eelarve kogusummast katavad põllumajandusmeetmed, neid me üldse ei puuduta
„Praegu oleme aga olukorras, kus mitmed valdkonnad vajavad investeeringuid, eriti kaitsevaldkond. Riigil ei jää muud üle: tuleb kas kärpida või tõsta makse. Praegu oleme otsustanud, et teeme mõlemat. Maksud on ebameeldivad, aga peame otsustama, millises punktis oleme nõus kompromissi tegema, sest kõike ei ole ju mõistlik ka kärpida.“ rääkis minister lahti oma koolitoidu näidet.
Nagu ka kõiki teisi, ootavad regionaal- ja põllumajandusministri haldusala ees valusad kärped. „Oleme Eesti suurim ministeerium, meie järgmise aasta eelarve on 800 miljonit,“ ütles minister ja lisas, et kärpida tuleb sellest 10 miljoni ringis. „500 miljonit eelarve kogusummast katavad põllumajandusmeetmed, neid me üldse ei puuduta,“ lubas ta ja lisas, et samuti ei kärbita laste mahetoiduprogrammi ega regionaalhariduse arvelt.
Kust siis aga kokku hoitakse? „Eelkõige võtame luubi alla majanduskulud: vaatame üle ministeeriumi ja allasutuste (PRIA,PTA) eelarved. Kahjuks peame kärpima ka meie all olevaid muuseumeid,“ ütles Hartman, rõhutades, et kärped ei luba ta teha palgafondi arvelt, vaid on andnud juhiseid personali vähendamiseks ja majanduskulude optimeerimiseks.
Maaleht küsis ministrilt, kas viide muuseumitele tähendab, et mõned põllumajandus- ja regionaalvaldkonna muuseumid võivad sootuks kinni minna. Sellele küsimusele Hartman otsest vastust ei teadnud, viidates, et kärpeplaanid pole veel detailselt paigas, kuigi asekantslerid on asutuste juhtidele juba juhiseid andnud.
Käibemaksu küsimus
Kuidas seisab minister selle eest, et põllumajandusteema püsiks valitsuse jaoks tähtis ja kärpimine sellele liigselt liiga ei teeks?
Kusjuures on huvitav, et ka samad paremerakonnad, kes on igasuguse riigipoolse majandusse sekkumise vastu, on hetkel nõus sekkumisega tööstusesse 160 miljoniga.
Hartmani sõnul on valitsuses loodud kogu majanduse elavdamiseks eraldi majanduskabinet ja tema asi on seal põllumajandusteemad lauale tuua. „Kusjuures on huvitav, et ka samad paremerakonnad, kes on igasuguse riigipoolse majandusse sekkumise vastu, on hetkel nõus sekkumisega tööstusesse 160 miljoniga,“ tõi ta välja maailmavaatelise tõiga.
Laiemalt panustab ministeerium oma tegevusega järgnevatel aastatel sellesse, et toetada põllumajandustootjate ekspordivõimekust ja soodustada Eestisse tulevaid investeeringuid. Samuti on siiamaani laual toiduainete käibemaksuerisuse teema, mille kohta aga sel aastal selgust tõenäoliselt ei tule.
„Peame veel kaaluma, mis on selle plussid ja miinused, kuid teema on laual. See tuli arutuse alla uuesti sel suvel ja nüüd peame valmistama ette pinnast, et järgmise riigieelarve arutamise ajal ka sellest juttu oleks,“ ütles minister.
Harmani sõnutsi on arusaadav, et nii tootjad kui tarbijad sellist erisust eelistaks, kuid tõi välja, et praegune majandusolukord on niivõrd muutlik, et otsust on keeruline teha.
„Suvel hakkasime teemat arutama ja juba sügiseks oli olukord hoopis muutnud: tuli välja, et kaitsevaldkond vajab veelgi rohkem investeeringuid. Järgmisel sügisel võib midagi sarnast juhtuda, seega konkreetseid lubadusi anda ei saa, me ei tea, mida uus aasta toob. Aga teeme kõik, et see teema lauale tuua, üht või teist pidi,“ lubas minister Hartman.
