Kuue lehmaga alustanud talupidajad kasvasid 33 aastaga suurtootjaks
(2)Väiketalupidajast uuenduslikuks suurtootjaks tõusnud Avo ja Galina Kruusla juhivad koos perega üht Põlvamaa suurimat põllumajandusettevõtet.
„Meie pole kolhoosist midagi erastanud, alustasime talupidamist koos abikaasa Galinaga 1991. aastal omal jõul,“ meenutab Avo Kruusla oma ettevõtluse algusaegu vanaisale kuuluvas Kaska-Luiga talus. Algul oli perel kasutada vaid paarkümmend hektarit maad ja laudas kuus lehma. 1994. aastal oli neil jõudluskontrollis juba 20 lehma.
„Arvasin siis, et olen väga äge mees, sest mul on kari kolm korda suurem, kui vanaisal oli,“ märgib Kruusla.
Tol ajal oli Kaska-Luiga talukarja väljalüps 4400 kg lehma kohta aastas. Nüüd on keskmine aastatoodang lehma kohta juba üle 11 500 kg.
Aastatega üha laienenud pereettevõte haldab 3000pealist veisekarja ja harib ümberkaudseid maid mitmel tuhandel hektaril.
Põlgastes laiuvad moodsad farmihooned nii mäeküngastel kui ka all orus. Kümned eri ehitised mitmel hektaril annavad aimu, kui suureks on kunagine talupidamine aastakümnete jooksul paisunud.
Tegutsevad kogu perega
Avo Kruusla on põllumajanduses tegutsenud aastakümneid ja oma sõnul kõike näinud. Põllumajanduse tippjuhi tiitli pälvis ta 2021. aastal, tänavu talvel tunnustas president teda kui Põlvamaa tuntud piimatootjat, teraviljakasvatajat ja tõumullikate aretajat Valgetähe V klassi teenetemärgiga.
„Igal teenetemärgil on kaks poolt ja see teenetemärgi teine pool on minu pere. Nii kõva mees ma ka pole, et üksi olen midagi suutnud ära teha,“ rõhutab piimatootja.
Kunagisest Kaska-Luiga talust, kus peremees koos perenaisega algul saunas elades majandas, on nüüdseks saanud laia haardega perefirma, mille eesotsas on Kruusla pere liikmed.
Loomakasvatust kureerib Avo abikaasa Galina, taimekasvatust ja Hurmi Agro OÜd juhib poeg Marek. Tütar Angeelika on ettevõtete finantsjuht ja omab 200pealist piimakarja AT&MK OÜs.
„Me otsustame kõike neljakesi koos,“ kinnitab isa Avo. Ja lisab, et kõigil pereliikmetel on kõrgharidus ja hallatavad ettevõtted annavad tööd üle 70 inimesele. Investeeritud on nii uude tehnoloogiasse kui ka tootmishoonetesse, laiendatud laudaosi, rajatud mitu uut silohoidlat.
Perepoeg Marek Kruusla selgitab, et nende põldudel on ainult uusim tehnoloogia.
Väetamiseks ja lägalaotamiseks kasutatakse Hollandi firma Vervaeti masinat, nii et vastava arvutiprogrammi ja mullakaartide abiga saavad põllud optimaalselt toitaineid ning samal ajal säästetakse keskkonda.
Avo Kruusla märgib, et enne vihma koristatud teravilja saak oli väga kvaliteetne. Siis aga kastsid piirkonda nii tugevad paduvihmad, et pärast seda koristatu läks osalt söödaviljaks või langes toiduviljana madalamasse klassi.
„Oskame loomi sööta ja aretada, kolmandik meie veistest on punast tõugu,“ toob esile perenaine Galina. Lüpsikarja kõrgete tulemuste taga ongi Galina Kruusla aastakümnetepikkune tulemuslik töö nii tõuaretuses, söötmises kui ka looma heaolu tagamises.
Punane kari annab Kaska-Luiga ettevõttes aastalüpsiks juba üle 10 000 kg lehma kohta, holsteinid lüpsavad üle 11 500 kg. Perenaine toob esile, et ehkki punase karja väljalüps on väiksem, on need loomad vastupidavamad, taluvad kuumastressi suvel paremini, püsivad paremini karjas ning nende piimal on suurem rasva- ja valguprotsent.
Noorkarja pidamisel kasutatakse suguselekteeritud spermat, nii saadakse rohkem lehmvasikaid. Aastaga on ettevõttest müüdud 247 tiinet tõumullikat Aserbaidžaani, Gruusiasse ja Usbekistani.
„Meie eesmärk ei ole toota vett, vaid korraliku rasva- ja valgusisaldusega piima,“ rõhutab Avo Kruusla, et liiga suurt väljalüpsi taga ei aeta.
Peremees toob esile, et kõik sisendid – masinad, tehnoloogia, söödad – on Euroopa Liidu (EL) keskmise hinnaga, aga toorpiima eest püütakse Eestis pakkuda ikka miskipärast ELi keskmisest madalamat hinda, see on aga põllumehele kahjumlik. Seetõttu müübki ta piima hoopis Leedu piimatööstusele ja on sealse lepinguga väga rahul.
„Me ei taha Küprose või Itaalia hinda, makske meile vähemalt Euroopa Liidu keskmist,“ kritiseerib Avo Kruusla meie piimanduspoliitikat.
Uued plaanid noorte abiga
Hiljutiselt Itaalia reisilt tõi Avo Kruusla kaasa tõdemuse, et kui korrakski seisma jääda, siis teised riigid lähevad kiirelt arengus edasi ja nendega konkureerimine osutub väga raskeks, sest turg on meil ühine. Ta kinnitab, et Itaalias on pea igal farmil, kus on 500–600 lehma, farmi kõrval ka oma biogaasijaam, kus toodetakse elektrivõrku energiat.
„Tuleb välja, et sõnnikust elektri saamine on kasulikum kui piimatootmine,“ ütleb Kaska-Luiga peremees. Seega on üks nendegi eesmärke oma biogaasijaama rajamine.
Tulevikus on plaanis ehitada uus farmikompleks, kus on 80kohaline karussell-lüpsiplats, mis ühendaks laudad ühele lüpsisüsteemile. Praegu on kasutusel robotlaut, 20kohaline karussell-laut ja paralleellüpsiplatsiga laut.
„Kui meie lapsed ei oleks põllumajandusest huvitatud, oleksin sama mures nagu paljud teised, et mis firmast kunagi edasi saab, kellele ma müün ja kas leidub ostjaid,“ arutleb Avo Kruusla. Ja rõhutab: „Õnneks ei pea me muretsema, sest oma pere ja lapsed arendavad Kaska-Luigat edasi.“
