Margus Mikomägi: Millise nipiga müüa 19. sajandi geniaalset luuletajat?

Vastus pealkirjas esitatud küsimusele: temast vändatava filmi peaossa tuleb võtta mitte hea, vaid väga hea näitleja, ja lasta tal enne filmi väljatulekut rääkida nälgimisest. Kusjuures see, miks näitleja nälgib, peab jääma nälgimise fakti varju.

Olgu öeldud, et filmis „Vari“ Juhan Liivi kehastav Pääru Oja on oma teatrirollideks ära õppinud lõõtsamängimise ja potikedral savinõude tegemise. Aga nälg ilmselgelt teeb hapraks nii inimese füüsilise oleku kui ka vaimu. Nälg teeb inimese ülitundlikuks. Isegi hulluks.

Film „Vari“ on tumemeelne. Seal on ametnike ja lehetoimetajate rumalust, kurja jälgimisühiskonda – oled teistmoodi, pannakse hullumajja –, palju laipu, verd, pori. On ka kurat, jumalat pole. Muidugi on filmis üks naturaalne seksistseen. Ilusad hobused on ka. Ma usun küll, et filmitegijad on väljamõeldud ajaloo ja krimiloo abil otsustanud näidata, milline on nüüdne Eesti.