Veronika Meriküll: miks põlatakse Eestis pensionäre nagu kärnaseid koeri?

Astun trammilt maha ja olen juba jõudnud 10 meetri kaugusele, kui kostab karjatus. Vanamemm on sõidukisse sisenedes kukkunud ning lamab nüüd kohe liikuma hakkavast trammist pooleldi väljas. Kõrval seisvad noormehed ainult irvitavad...

Segadusse või õnnetusse sattunud vanainimesele saavad meil tihti osaks pilkav naer ja mõnitused. Kassasabas aeglaselt sente lugev eakas naine paneb kõiki silmi pööritama ja tekib tunne, et kohe-kohe saab ta veel tou selga, et kiiremini liigutama hakkaks. Ja hoidku jumal, kui peaks veel pensionärile istet pakkuma, las seisavad!

Vahel tundub, et Eestis põlatakse eakaid nagu kärnaseid koeri, kellest võimalikult suure kaarega mööda minnakse. Tekib küsimus, kas elementaarne viisakus hakkab tõesti kaduma. Kas lapsevanemad enam isegi ei vaevu oma võsukestele õpetama, et vanemaid inimesi tuleb austada? Kas Eestist on saanud riik, kus vanuseline diskrimineerimine on muutunud täiesti loomulikuks?