FOTOD | Rauast juurika kujuga Tapa vabadussammas vahetab välja jalgadeta Kalevipoja
(9)
Tapa vallavalitsus annab pressiteatena teada, et viis koos Eesti Arhitektide Liiduga läbi ideekonkursi, leidmaks sobivaimat lahendust Vabadussõja mälestusmärgi rajamiseks Tapa linna Kirikuparki.
Võidutööks tunnistati puumotiivi kandev monumendi ideekavand „Raudjuur“. Selle autorid on Henri Kopra ja Iiris Tähti Toom ehk Spatialist Studio OÜ.
„Raudjuur“ võlus žüriiliikmeid just puumotiiviga ning idee plastilisusega.
„Juurte mõte seostub kangusega, maa küljes olemine ja selle kaitsmine aga püsimajäämisega. Puumotiiv mõjub jõuliselt ning see on ka rahvusvaheliselt loetav sümbol.
Võrreldes teiste on tegu keskendunud ja kõige enam sissepoole vaatava tööga. Mõtte sügavus on sümpaatne – see sümboliseerib üle aegade kestvat võitlust ja see töö annab edasi järjepidevust,“ leidis žürii.
17 risti
„Raudjuur“ kujutab endast ladvata, ent tugevate juurtega puukujulist, kõrgustesse ulatuvat monumenti.
See on valatud roostevabast terasest ning pimedal ajal seestpoolt valgustatud nii, et väljast on näha kerge soe kuma.
Mälestusmärk on pooleks raiutud hingedepuu, mis tähistab vabaduse nimel hukkunute liiga vara katkenud eluteed.
Järgides vana Eesti traditsiooni, kus mälestusrongkäigul lõigati teele jäänud puudele ristid, on mälestusmärki lõigatud 17 risti, millest õhtul hõõguv valguskuma mälestab seitsetteist nii Tapalt pärit kui ka Tapal langenud hinge.
Võidutöö autorite Henri Kopra ja Iiris Tähti Toome kirjeldusel märgistab nende töö laiemalt ka Eesti sajanditepikkust võitlust vabaduse nimel.
Kujund seob endas paganliku mälestustalituse, metsa tähtsuse nii turva- kui ka puhkepaigana ning soomusrongide märgilise rolli Vabadussõja suunamisel kaasaegses võtmes.
„Võidutöö puhul on olulisim selle mitmetahulisus, see võib-olla ei ava ennast ega deklareeri tähendust kohe, ent on selle võrra meeldejäävam, mõtlemapanev, aegadeülene, sümboolne ja eestlaslik ning eestilik,“ kommenteeris pressiteates tulemust žürii liige, Tapa vallavalitsuse arenguosakonna juhataja Valdo Helmelaid.
11 võistlustööd
Kokku laekus konkursile 11 võistlustööd, žürii hinnangul oli tase mitmekesine, ent oli ka tunda, et Vabadussõja võidu kujutamine on keeruline.
Vaata nüüd galeriist, millised olid teised tööd nii kavanditel kui ka makettidena.
Taiese rajamiseks on valla järgmise aasta eelarvesse planeeritud 100 000 eurot.
Taies paigaldatakse Kirikuparki jalgadeta Kalevipoja monumendi asemele, see kolib kohaliku raamatukogu ette.
Kalju Reiteli taies nimega „Eestimaa ärkab“ avati Tapa Jakobi kiriku pargis 6. septembril 1991 ja on pühendatud linnale omavalitsusõiguse andmisele.
Tapa polnud ka seni Vabadussõja mälestussambata, tagasihoidlik sõjamälestusmärk asub linna vanal kalmistul ning pole eriti tuntud.
Vikipeedia andmeil ei ole samba avamise täpne aeg teada, ent vähemalt 1. detsembril 1928 oli see olemas.
Pole ka teada, mis sambast hiljem sai. Nõukogude okupatsiooni ajal seisis samas kohas sarnane sammas.
„Nõukogudeaegne sammas avatigi vabadussambana ülevärvitult ja uue tahvliga 9. jaanuaril 1991,“ teatab Vikipeedia.
Tapa linnakalmistul asub ka teine Vabadussõjale pühendatud mälestusmärk – Vabadussõjas invaliidistunute matmispaik mälestussambaga.
