Eestlased osalevad Euroopa eakatele suunatud suurprojektis

Suures Euroopa Liidu projektis pandi tugev alus Euroopa-ülesele lahendusele, ilma milleta vanemaealistele väga vajalikke teenuseid laiemalt pakkuda ei saaks.

Euroopa Liidu jaoks on oluliseks probleemiks elanikkonna vananemine, kuid kuidas hoida vanemaid inimesi nii vaimselt kui ka füüsiliselt aktiivsena võimalikult kaua? Eesti teadlased ja ettevõte Sentab osalesid suures üleeuroopalises projektis, kus sooviti aru saada, milliseid teenuseid vanemaealised inimesed vajavad ning hakati looma riikideülest platvormi, kuhu nii suured kui ka väikesed tegijad erinevaid teenuseid liita saaks.

Kõnealust Euroopa Liidu projekti Pharaon koordineeris Firenze Ülikool Itaaliast ja Eesti poolelt vedas projekti Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi infosüsteemide professor Kuldar Taveter. 2019. aastal alanud protsessis osales algselt 40 partnerit 12 riigist. Kuna vahepeal vapustas maailma koroonapandeemia, siis venis projekti lõpptähtaeg selliselt, et see saab lõppakordi novembri keskel Brüsselis. Projekti kogumaht oli ligi 19 miljonit eurot.

Esmalt koguti sisendit

Prof Taveter selgitab, et kogu tegevuse mõte oli selles, et eakad saaks kodus võimalikult kaua hakkama, olles turvalises keskkonnas: „Kui on aga vaja muud keskkonda, näiteks meditsiinilistel põhjustel, siis oleks selles lahenduses adekvaatne ja vanemaealisi inimesi võimalikult vähe segav jälgimise võimalus.“ Näiteks toob Taveter juhtumi, kus tegeleti südameprobleemidega inimeste tervise jälgimisega.

Projekti raames sooviti esmalt aru saada, millised on erinevate osapoolte ootused ja võimalused. Huvipoolteks olid esiteks vanemaealised ise, siis nende hooldajad ning meditsiini- ja hooldusasutused. Taveter meenutab, et infokorje algas täpselt siis, kui maailma tabas koroonapandeemia ning see lõi teadlaste jaoks kaardid sassi.

„Eriti projekti algetapis oli vaja inimestega tutvuda, neid küsitleda. Tahtsime saada väärt infot otse lõppkasutajalt. See muutus hoobilt võimatuks ja pidime ümber orienteeruma. Töötubade asemel tegime telefoni- ja videointervjuusid,“ selgitab ta. Lisaks kasutati veebiküsimustikku.

Eakatele üks variant ei sobinud

Seal põrkuti probleemi otsa – videointervjuu formaat ei toiminud hästi just vanemaealistega. Teadlased, Taveteri osalusel, on avaldanud ka teadusartikli sellest, kuidas COVIDi tingimustes nõuded siiski kätte saadi.

Miks videointervjuud ei toiminud? Sest neid tehti Zoomi või Teamsi kaudu ning need ei ole vanematele inimestele tihti need keskkonnad, kus nad toimetada sooviks või oskaks. Seegi näitas, et eakatele on vaja teenuseid, mis on kavandatud nende vajadusi arvestades.

Sentab tuli oma lahendusega

Kui vajadused kaardistatud, siis oli tarvis saada selgust, mis vaatab vastu teenusepakkujate poolel. Eestist kaasati Sentab Estonia OÜ, mis pakub üksi elavatele vanemaealistele inimestele teleri vahendusel suhtlusvõimalust (teleri külge on pandud Sentabi karp). Ettevõtte juht Tarmo Pihl selgitab: „Meil on Facebooki-laadne süsteem, kuhu on kaasatud videokõned erinevate huvigruppidega, uudistekanal, meediafailide jagamine. Meiesuguseid oli ka teistest riikidest ning eesmärk oli luua platvorm, kuhu meid kõiki liidestada saaks.“

Katsetati erinevates kultuurides

Projekti raames tehti üle Euroopa viies riigis kuus erinevat pilootprojekti. Prof Taveter ütleb, et projekti suurimaks väärtuseks lisaks platvormi arhitektuuri väljatöötamisele oli see, et katsetati teenuste toimimist erinevates riikides ning kultuurides: Itaalias, Hispaanias (2), Sloveenias, Hollandis ja Portugalis.

Suuresti kasvas partnerite ringkond välja Euroopa Liidu projektist Sheld-on, kus olid osalenud ka Tartu Ülikooli teadlased. Selles projektis tegeleti samuti vanemaealistele mõeldud lahendustega, kuid siis täpsemalt mööblisse ehitatavate lahendustega. Euroopa teadlaste jaoks on eriti olulised võrgustumisüritused, mida Euroopa Liit rahastab. Neil üritustel tutvuvad teadlased omavahel ning moodustuvad tihti ka projektimeeskonnad. Iga teaduspartner kaasab oma koduriigis omakorda eraettevõtteid.

Tegeleda tuli emotsionaalse poolega

Sentabi lahendus figureeris nii Itaalia, Portugali kui ka Hispaania pilootprojektis. Seega tunti kohapeal, et nende teenus võiks sobituda ja seda saaks kohandada konkreetsesse kultuuri.

„Oli palju õppimist – kultuur ja kasutusmustrid. Hispaanias olid näiteks probleemiks digioskused. Üks asi on tehnoloogia liidestamine, mis selle projekti eesmärk oli, aga teine on inimesed, kes kõike seda kasutama peaksid hakkama,“ tõi Tarmo Pihl välja.

Kuldar Taveter juhtis kogu projektis nõuete analüüsi ja arhitektuuriga seotud tööpakette. Huvitava aspektina toob ta välja, et vanemate inimeste puhul on väga oluline emotsionaalne aspekt. Lahendused peavad olema lihtsad ja turvalised. Sentabi kaudu saavad eakad näiteks praktiseerida nii vaimseid kui ka füüsilisi tegevusi – mängudest ja ülesannetest kuni erinevate harjutusteni välja ...

„Vanem inimene peab end tundma pärast seda võimestatuna. Ta peab tundma, et saab hakkama. Turvalisuse all ei pea ma aga silmas küberturvalisust, vaid seda, et eaka jaoks on lahendus turvaline ja privaatne,“ lisab Taveter.

Nagu näitas projektis endas ette tulnud takistus, Zoom ja Teams täna sellele sihtgrupile ei sobi. Näiteks ei ole nendes rakendustes mõeldud sellele, et ekraanil olevat teksti saaks lihtsa vaevaga suurendada või et lahenduses oleks infot võimalik sisestada hääle abil.

Tulemusi on mitu

Kuid milline siis on projekti tulem? Taveter ütleb, et selleks on hulk uusi teadmisi ning mitte päris lõplikult valmis olev erinevate lahenduste integreerimise arhitektuur.

„Loodan, et mõni jätkuprojekt võiks meie tulemust kasutada ja selle lõpuni arendada. Jah, see ei ole veel sada protsenti valmis. Sellega oleks vaja veel tööd teha ning rohkemates riikides katsetada,“ ütleb Taveter.

Tarmo Pihl lisab, et X-tee analoog siin ei ole sugugi vale. Ka siin mõeldi arhitektuur välja selleks, et kõik huvilised saaksid samadele teenustele ligi.

„Nüüd on küsimus, kes teeb järgmise sammu. Arhitektuur on ära kirjeldatud. Edasi on vaja Euroopa Liidu initsiatiivi, siis on küsimus, kas järgmine samm on seotud tervishoiuga laiemalt või endiselt vanemaealistega. Vananev ühiskond vajab uusi tehnoloogiaid,“ on Pihl kindel.

Oluline küsimus lahendamata

Pihl lisab aga, et täna on lahendamata veel tellija küsimus. Tehnoloogiliselt on nüüd näidatud, et sellise platvormi tegemine on võimalik, aga kui riigi või omavalitsuste tellimust ei ole, siis ei pruugi äri sellest tulla. „Küsimus on, millised ärimudelid võiks siit tekkida ning avaliku sektori roll on siin päris suur,“ leiab Pihl.

Kuldar Taveter toob välja, et äriplaan on tegelikult osa nende suurest projektist. Välja käiakse võimalused ning hiljem selgub, kas neist midagi ka käiku läheb. Temagi nendib, et just tellija roll on siin edasises vaates võtmeküsimuseks: „Meie projekt tegi siin ukse lahti üleeuroopalistele lahendustele suures mastaabis.“