Kanarbikke ei tasu talveks pottidesse hukkuma jätta

Tänapäeval on tavaks rääkida jätkusuutlikkusest, säästvusest ja taaskasutusest. Paraku aiandusmaailmas see tükati ei kehti. Üks ilmekamaid näiteid on hooajataimed, eeskätt sügisesed eerikad ja kanarbikud.

Kanarbikulised on pottidesse-anumatesse istutatuna terrassidel ja aianurkades muidugi väga ilusad. Paraku hukkuvad nad enamasti kõik pika talve jooksul, sest muld pottides külmub läbi. Kas kellelgi neist kahju ei hakka? Tundub raiskamisena, kui elujõulised taimed sadade ja tuhandete kaupa lihtsalt surmale määratakse. Aiaäridele on selline püsikute „suvelillena“ müümine muidugi väga tulus. Niikaua, kui ostjad on nõus igal sügisel jälle uusi ja uusi istikuid soetama, siis miks ka mitte.

Eerikate müügis valitseb kindlalt sale eerika (Erica gracilis). Kunagi ammu langesin ka ise tema ilu ohvriks. Soetasin istiku, ent pärast kodus kirjandust uurides selgus, et tegu on lõuna-aafriklasega, kes parimal juhul talub kuni kaht külmakraadi, kui sedagi. Olin lootnud tema püsivalt õue istutada. Aga et ta on säärane hellik, viisin taime poodi tagasi, seal võeti vastu kah ning maksti raha tagasi.

Iseenesest püsib sale eerika ka surnuks külmunult välianumais pealtnäha justkui elus. Aga mis ilu ses mufitseerunud laibas nii väga ikka on...

Vähem müüakse värdeerikaid (Erica x darleyensis). Olenevalt kloonist on mõni võimeline mahaistutatult päris mitu talve üle elama. Tasub katsetamist! Muide, värdeerikad õitsevad hoopis kevadel.

Vähem müüakse värdeerikaid (Erica x darleyensis). Olenevalt kloonist on mõni võimeline mahaistutatult päris mitmu talve üle elama.

Loendamatu hulk sorte

Kanarbike „mustmiljon“ sorti pärinevad kõik ühestainsast looduslikust liigist, Calluna vulgaris’est. Ikka sellestsamast, mis meie oma kodustel nõmmedel laiutab. Kanarbike sorte on tõepoolest loendamatul hulgal. Nii erinevate õievärvidega kui ka mitteõitsvaid, n-ö lehtdekoratiivseid.

’Slyline’i’ seerias on näiteks rohelisi, laimirohelisi, kuni üsna kollasetoonilisteni välja. Ja on neid, mis talveks punakatooniliseks muutuvad, on päris hõbehalle. Öeldakse küll, et sellised hallid kipuvad meie oludes olema õrnapoolsed. Ilmselt mõjub neile karvasevõitu tegelastele halvasti talvine niiskus.

Omaette rühm kanarbike seas on sellised, kes õienuppe ei avagi. Kui aastate eest ostsin oma esimese kanarbikusordi ’Helena’ ning veidi hiljem madalakasvulisema ’Sandy’, siis ootasin mitu sügist tulutult, millal ometi nad oma helevalged nupud lahti teevad. Ei teinud aga mitte. Nemad ongi sellised aretised, mis oma õisi ei kavatsegi avada. Eks mõte ole selles, et taolised nupud on ilmastikukindlamad kui avanenud õied. Säärased aretised on tegelikult täitsa sümpaatsed.

Korralike õitsvate sortide seas leidub muuseas täidisõielisi. Neist vast üks armsaim on ’Annemarie’, kelle puhkevad roosad pärlid muutuvad justkui tibatillukesteks roosiõiteks.

Kunagises kanarbikumaanias sai soetatud nii see sort kui mitmeid teisigi. Neist ühe nimi jäi paugupealt meelde – ’Disco Queen’. On vast ikka nimi pandud! Eks ta uhke näeb välja tõesti: puhkenud õied on erepunased. Oma esimesel talvel läks ta peaaegu hingusele, ent siiski kosus ja on suutnud tänini hinges püsida.

Hõbehallid kipuvad meie oludes olema õrnapoolsed. Ilmselt mõjub neile karvasevõitu tegelastele halvasti talvine niiskus.

Tõstke potid talvituma

Sügisestes seadetes on eri värvi kanarbikud ühest küljest lausa asendamatud, ent ikkagi on kahju, kui nad jäävad neis anumates vaid ühekordseks. Kui väga tahta, saaks neid potte soojustades ka ületalve pidada, ent see tundub siiski riskantne. Variant oleks püsivate külmade saabudes kanarbikupotid kusagile valgesse ja võimalikult jahedasse tõsta, kus muld päris läbi ei külmu. Aga kui paljudel sääraseid tingimusi võtta on.

Kellel turbaaed või krundil liivapealne mändidega nurk, võiks sellised potikanarbikud talveks siiski maha istutada. Kui maa veel sula, saaks seda päästeaktsiooni ette võtta ehk veel detsembrikuuski. Ja varakevadise päikese eest tasuks mingi kaitsevari peale leiutada. Soovitatavalt väikestele tokkidele asetatult, siis ei litsu kate taimi maadligi, kus sulamiste-külmumiste aegne niiske ja umbne keskkond ei tarvitse teps mitte hästi mõjuda.

Mõeldes jõuluajale, oleks pigem ehk sobilik aiavaaside ja terrassipottide kanarbikuseaded välja vahetada. Nende asemel saaks kasutada käepäraseid kodumaiseid kuuse-, männi- või kadakaoksi, samblaid ja samblikke. Kel aias jugapuud, nulgu või lausa luuderohtu, saab ka neist veidi matti võtta. Ja kui miskit eredat värvi juurde soovida, võib ju kasvõi mõne läikiva kuuseehte juurde sättida. See oleks pühadeaega igati sobiv.

Laske aga kanarbikel tukkuda kuskil maha istutatult, et nad saaksid meid ka järgmisel aastal rõõmustada.

Kellel turbaaed või krundil liivapealne mändidega nurk, võiks sellised potikanarbikud talveks siiski maha istutada.