Otsene vastus küsimusele on, et selline töö korraldus ei ole seadusega kooskõlas. Nimelt on õigusaktides välja toodud kaks väga tähtsat komponenti:

1) Töötaja füüsilise ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks ja võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.

2) Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel tuleb arvestada töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi ning tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul.

Kokkuvõtlikult tähendab see, et töö peab olema töötajale võimalikult sobiv, tööpäeva või vahetuse jooksul peab olema piisavalt puhkepause ning tuleb arvestada, et töötaja töövõime tööpäeva jooksul muutub ja seda kahjuks siiski väsimuse suunas ning see nõuab sobivat töökoha kujundamist.

Ülekoormuse vältimiseks on olemas mitmeid võimalusi.

Üheks selliseks on luua töötajatele töökohal istumisvõimalus, näiteks lubada töötajatel nõjatumiseks mõeldud tooli kasutamist, kui kliente teenindaja ei ole vaja.

Kui tööandja ei ole nõus tooli panemisega müügisaali, peab tööandja võimaldama töötajatele sagedamini tööpäeva hulka arvatavaid vaheaegu.

Kui tööandja ei ole nõus tooli panemisega müügisaali, peab tööandja võimaldama töötajatele sagedamini tööpäeva hulka arvatavaid vaheaegu. Istumise võimalus ainult lõunapausi ajal ei ole 9-tunnise tööpäeva jooksul kindlasti piisav ülekoormuse vältimiseks.

Tööandja peab andma töötajatele tööaja hulka arvatavad vaheajad, kui töötaja töötab pikaajalises sundasendis (nt püsiti seistes), puhkamiseks peab töötajatel olema võimalus kasutada puhkeruumi, kus on seljatoega istmetega (näiteks toolid, diivan).

Ehk, kui tööandja ei võimalda töötajal töö ajal (lühiajaliselt) istuda või nõjatumiseks mõeldud tooli najale toetuda, siis peab tööandja võimaldama sagedasemalt tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.

Lisaks peab tööandja soetama töötajale, kelle töö on seotud pideva seismise ja käimisega sobivad väsimust leevendavad tööjalatsid. Kui töötajate töö on seotud pideva seismise ja käimisega, võib vale tööjalats põhjustada muutusi pöialuudes ning võib lameneda pöia risti- ja pikivõlv. Sellised muutused pöidades on sagedasteks selja- ja jalavalude põhjustajateks ning võivad põhjustada muutusi selgroo füsioloogilistes kõverustes ja nõgusustes. Tööjalatsite valimisel tuleb lähtuda individuaalsest sobivusest töötajale. Sobivad tööjalatsid pikaajalisest jalgadel viibimisest tekkida võivate tervisehäirete vältimiseks on kannarihmaga, 3-4 cm kõrguse kontsaga ning tallatoega.

Eespool kirjeldatu kokku võttes, kui töötaja peab enamuse oma tööajast tegema tööd püsti seistes, peab tööandja soetama töötajatele sobivad tööjalatsid ning võimaldama sagedamini puhkepause, et töötaja saaks istudes puhata ja taastuda ning ideaalis ette nägema ka nõjatumiseks mõeldud tooli vahetult töökohale.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena