08.12.2024, 17:07
Elu skisofreeniahaige tütrega: „Mõtlesin, kas võib veel hullemaks minna. Ma kartsin pööraselt!“
„Mõtlesin, kas võib veel hullemaks minna. Teadsin, et võib, ma kartsin pööraselt. Kui õnnestub tänane öö üle elada, siis jään ellu.“ Nii kirjeldab Virve Saar skisofreeniahaige tütrega läbielatut oma avameelses raamatus, milles põimuvad valu, armastus, enesehaletsus ja mis seal salata, ka viha.
![Virve ütleb, et on endalt tihti küsinud, kas ta on liiga isekas. „Mõtlesin, et tahan oma elu ka elada. Varem ei saanud Leelo isa pärast seda teha, tema põletas oma elu mitmest otsast, nüüd siis Leelo enda pärast. Mõtlesin, et minu aega ei tulegi. Aga praegu olen küllalt rahul, Leelo on viimastel aastatel joone peal, tal on ravimid ja teraapiad.”](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/ffac3583-341c-4216-a31e-9ac4a25e1f23.jpg?noup&w=1200&h=711&fx=0.482567&fy=0.469565&rotate=0&flip=0)
Virve ütleb, et on endalt tihti küsinud, kas ta on liiga isekas. „Mõtlesin, et tahan oma elu ka elada. Varem ei saanud Leelo isa pärast seda teha, tema põletas oma elu mitmest otsast, nüüd siis Leelo enda pärast. Mõtlesin, et minu aega ei tulegi. Aga praegu olen küllalt rahul, Leelo on viimastel aastatel joone peal, tal on ravimid ja teraapiad.”
FOTO: | Delfi Meedia
Tütre haigus avaldus 15aastaselt, praegu on ta 46. „Ma ei saa kunagi unustada, et minu tütar on haige. See ei ole minu süü, ta on haiguse pärinud oma isalt,“ ütleb Virve Saar, kes valas hingevalu ja meeleheite raamatusse „Minu Leelo“.
Oled juba tellija?