Marika Villa: Euroopa maade „head venelased“. Kas neile peaks eriõigusi andma?

Saksa suuremates linnades – Münchenis, Hamburgis ja Berliinis – liikudes kuuleb nii tänavatel, kaubamajades kui ka ühissõidukites aina rohkem vene keelt.

Ei saa öelda, et vene keeles kõnelejaid varem vähe oli, kuid viimasel ajal on nende arv tuntavalt kasvanud. Kui ajakirjandus venelastest kirjutanud on, siis enamasti noortest andekatest kunstnikest või siis end kuritegevuses teostanutest ja nende pikkadest vanglakaristustest.

Pole ju täpselt teada, kui palju siin tegelikult venelasi on, sest statistika järgi ja paraku ka sakslaste peas on igaüks, kes endise Nõukogude Liidu aladelt tulnud, venelane. Alles Gorbatšovi ajal käibele lastud neologism „venekeelsed“ pidi selgitama, et suurvene riigis elas erinevaid rahvusi, kellest mõned olid vaatamata riiklikule keelesurvele säilitanud ka emakeele.