Tiina Laanem: kas mina olen see, kes sööb ära viimase haruldase looma?

Jõulumenüü nooblis restoranis, peen portselan, sädelevad lühtrid ning kõrvu paitav muusika. Mida siis pakutakse? Oo, hanemaks. Punase veini kastme ning rabarberiga.

Siis angerjas. Seltsiks punane kapsas ja väike vutimunake. Ning muidugi tallefilee, sest millal ikka lapseealisi loomakesi süüa kui mitte jõulude ajal?

Silmad jõuavad magusani ja hinge poeb pettumus. Kas tõesti peab lõpetama lihtsalt brüleekreemiga? Nii tavalise roaga. Aga kuhu jääb lendorav? Ah? Kas ei võiks end vähemalt aastalõpul millegi erilisega hellitada? Lendorav kuulub ju täpselt sinna eriti eriliste kategooriasse. Enamik pole teda oma silmaga näinudki!