UUSLAVASTUSTE ARVUSTUS | Teater ei ole kaubamaja ja tsensor võib saada inimeseks

Elmo Nüganeni „Solaris“, mis esietendus Eesti Draamateatri suures saalis, on mõtestatud vaatemängu pakkuv inseneriteater. Kristo Viidingu vastne „Naeru Akadeemia“ kunagise pioneeride palee, nüüd juba ammu Kanutiaia huvikooli väikesel laval aga puhas näitlejateater, mis polegi enam nii tavaline.

Kirjutan kaks nähtud lavastust ühte arvustusse, sest nii nad mu ellu sattusid. Mõlemad on kindlalt teatrisündmused, mis siis, et täiesti erineva vormiga. Mõlema puhul saab ja tulebki rääkida teatrikunstist.

Lavastaja Elmo Nüganen ühendab nüüdisaegsed tehnilised võimalused psühholoogilise teatriga, proovib neid sulatada. Lavastaja Kristo Viiding usaldab publikut ja tõstab pjedestaalile inimese, keda mängib näitleja. Inimhingede inseneeria mõlemal juhul.