Tallinna Halduskohus peatas hundijahi kohtumenetluse ajaks

Tallinna Halduskohus peatas hundijahi kohtumenetluse ajaks. Kohtu hinnangul ei ole Keskkonnaameti korralduses huntide küttimiseks hinnatud hundi kaitsestaatust riiklikul tasandil ning seda on peetud vastuolus olevaks Euroopa Liidu õigusega.

MTÜ Eesti Suurkiskjad pöördus Tallinna Halduskohtu poole Keskkonnaameti hundi küttimismahu 2024/2025 korralduse vaidlustamiseks ja esmase õiguskaitse korras hundijahi peatamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas esmase õiguskaitse taotluse ning peatas hundijahi kohtumenetluse ajaks. Kohus leidis, et jahi jätkumine võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi Eesti hundipopulatsioonile, mille hilisem kõrvaldamine oleks oluliselt raskendatud või võimatu.

Kohtu hinnangul on kaebusel väga head eduväljavaated, kuivõrd Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb küttimismahtude määramisel tagada kaitsealuse liigi soodne seisund. Kuigi Keskkonnaamet tugines Balti populatsiooni kaitsestaatuse hinnangule, rõhutas kohus, et Eesti kontekstis on vajalik hinnata liigi seisundit esmalt kohalikul tasandil ja riigi tasandil ning kui hundi seisund on soodne, siis võimalusel hinnata hundi kaitsestaatust piiriüleselt. Eesti hundi populatsioon on IUCN kriteeriumite järgi klassifitseeritud „ohualdis“, kuid sellele hinnangule vaidlusaluses korralduses tuginetud ei ole. Euroopa Kohtu kohtupraktikas on sellisel juhul küttimise lubamist peetud vastuolus olevaks Euroopa Liidu õigusega.

Kohus leidis, et Keskkonnaameti korralduse kohaselt on küttimismahud suunatud kahjustus- ja loomakasvatuspiirkondadesse, kuid samas ei nähtu veenvat korrelatsiooni küttimismahu ja kahjujuhtumite arvuga ohjamisalal.

Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse meetmete rakendamine vajalik, et vältida pöördumatuid tagajärgi. Kui huntide küttimissurve on liiga suur, võib see hoopis viia võõrliigi šaakali vohamiseni Eestis ning kui huntide tekitatud kahju kariloomadele võib küll väheneda, siis suure tõenäosusega asub kariloomadele kahjusid tekitama šaakal. Selline areng võib pikemas perspektiivis kahjustada nii looduskeskkonda kui ka loomakasvatajate huve. Kohus rõhutas, et seetõttu on äärmiselt oluline teha huntide küttimismahtusid puudutavad otsused tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele.

Kohus märkis, et keskkonnakaitselised huvid, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kaaluvad üles võimalikud majanduslikud või sotsiaalsed kahjud, mis võivad kaasneda hundijahi peatamisega. Samuti märkis kohus, et Keskkonnaagentuuri tehtud küttimisettepaneku kohaselt on kahjustuste arv, mida hundid lammastele põhjustavad, 2024. aastal oluliselt vähenenud (pea 45% on vähenenud murtud lammaste arv) võrreldes eelmise aastaga, kuid sellele ei ole vaidlusaluses korralduses üldse viidatudki.

Kohtuasja sisuline menetlus jätkub, et hinnata, kas Keskkonnaameti korraldus oli õiguspärane ning kas hundijaht vastab looduskaitseseaduse ja Euroopa Liidu õiguse nõuetele.

Tallinna Halduskohtu määrus tagab, et Keskkonnaameti korraldus huntide kütmiseks peatatakse kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni. See samm on oluline, et vältida olukorda, kus liigi seisund halveneb kohtuvaidluse kestel pöördumatult.

Määrust võib vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.