Jaanus Riibe: fookus olgu tulemustel, mitte tseremoonial. Saavutused räägivad enda eest

Maalehe ajakirjanik Eve Heinla küsib oma tänases arvamusloos, et kas Tallinnas on võim vahetunud, kuna uus trammitee pikendus avati kentsakalt. Vastus on „jah“, kuid asjakohast kriitikat tuleb arvesse võtta.

Loe lugu siit: „Eve Heinla: oot, kas Tallinnas ikka on võim vahetunud?“

Olen seda meelt, et suurejoonelised avamised uute objektide valmimise puhul ei ole vajalikud ja paistavadki kentsakad. Seda eriti praeguses majandusolukorras. Lindilõikamisel on liialt poliitiline maik juures, eeskujuks võiks olla põhjamaine stiilne lihtsus ja tasakaal.

Avalikkus ootab uuelt linnavõimult praktilist, tõhusat ja eesmärgipärast tegutsemist, samas ka tagasihoidlikku lähenemist. Sellised suurejoonelised avamised on ootuste ja väärtustega vastuolus. Arengu tähistamist saab teha teisiti.

Teen ettepaneku, et pidulikele tseremooniatele kulutatud vahendid suunata hoopis praktilisematele tegevustele. Suured tseremooniad jätavad mulje, et fookus on avalikel suhetel ja pidulikkusel, mitte praktilise ja uue väärtuse loomisel.

See on ohtlik, sest pillav tseremoonia ei vähenda kuidagi viimase aasta jooksul ellu viidud uuenduste tähendust – tegelikud saavutused räägivad enda eest. Neid saavutusi tuleb hinnata pealinlaste heaolu parandava mõju põhjal, mitte keskenduda tseremooniatele.

Kuid miks ma ütlesin „jah“? Kui jääme pidama ainult trammiteede valdkonda, siis 2025. aasta – uue koalitsiooni sisuliselt päris esimeses – linnaeelarves on eraldatud miljoneid eurosid Liivalaia trammitee projekti käivitamiseks. See trammiliin hiljem pikendatakse Kristiine ristmikule, mis ühendab Kristiine linnaosa Suur-Ameerika ja Liivalaia tänavate kaudu teiste piirkondadega. Oluline tähis saab olema kavandatav ühistranspordikeskus Kristiine keskuse juurde. Pelgulinna viiv uus trammitee tuleb ka.

Uusi, vajalikke investeeringuid tehakse julgelt. Rööbastranspordi teedevõrgu arendamine on varasema ajaga võrreldes ajakriitilisem prioriteet. Tallinna linnajuhtimine ja linnaplaneerimine on pikaajalised protsessid, kus äsja käivitatud arengud hakkavad vilja kandma alles aastate pärast. Samal ajal on juba täna märgata muutusi ja prioriteetide ümberkujundamist, mis viitavad uuele suunale ja eesmärgipärasele tööle.