Ka kuuri ehitamiseks tuleb luba küsida
Nii peab isik väikeehitise püstitamise kavatsusest teatama kohalikule omavalitsusele, samuti kirjeldama ehitise asukohta (asendit) krundil.
Samas on alla 20m2 ehitise teatamise kohustus ainult detailplaneeringu kohustusega aladel, kohustuseta aladel teatise esitamise kohustust ei olnud varem ega ole ka nüüd.
Anna väikeehitisest teada
Alla 20m2 ehitise kohta tuleb täita vormikohane taotlus, mingeid täiendavaid dokumente esitada pole vaja. Seega ei pea isik ootama pärast taotluse esitamist kohaliku omavalitsuse luba. Kohalikul omavalitsusel on küll õigus esitada täiendavaid nõudeid (näiteks asukoha suhtes, kui isik ehitab alale, kuhu ehitada ei tohi), kuid igakordselt nõuete esitamist muudatus ei eelda. Kui kohalik omavalitsus ei esita 10 tööpäeva jooksul täiendavaid nõudeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist.
Muudatus annab kohalikule omavalitsusele parema ülevaate tema haldusterritooriumile püstitatud ehitistest. Kuna täiendavat luba sellise ehitise püstitamiseks vaja ei ole, ei suurenda selline taotluse esitamine kuigivõrd ka kohaliku omavalitsuse halduskoormust.
Et tagada selle kohustuse täitmine, on ka ehitise omaniku kohustusi ehitusseaduse
§s 29 täiendatud selliselt, et kuni 20m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamisel tuleb tagada kohaliku omavalitsuse teavitamine väikeehitise püstitamise kavatsusest, kui teavitamine on nõutav. Teavitamine on nõutav detailplaneeringu koostamise kohustusega piirkondades ja ei ole nõutav detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel (nn hajaasustuses), ehk siis maapiirkondades, kus selliste ehitiste püstitamise mõju on vähem intensiivne.
Kehtivas seadusandluses on kogu aeg olnud nõue esitada ehitise teatis viie tööpäeva jooksul pärast 20-60m2 väikeehitise püstitamist. Ehitusseaduse muudatustega lisandus nõue esitada ehitise teatis ka kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamisel (s.t pärast seda, kui selline ehitis on valminud).
Samas, kui detailplaneeringu kohustusega alal on juba püstitatud alla 20m2 väikeehitis ja sellest ei ole omavalitsusele teatatud, tuleks seda teha jätkuvalt võimalikult kiiresti.
Üks ei saa teisi takistada
EhSi § 23 sätestab, kellele ehitusluba väljastada. Selle kohaselt esitab ehitusloa taotluse maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühisest asjast, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.
Kui siiani väljastati ehitusluba taotlejale, s.t ehitusloa väljastamine ei olnud selgesõnaliselt seotud ehitise omanikuga, siis nüüd esitab ehitusloa taotluse maaüksuse või ehitise omanik. Samas ei anna ehitusluba õigust ehitada ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata.
Seni pidid mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Samas ei saanud ehitise kaasomanikud ehitisele kasutusluba taotleda, kui üks kaasomanikest keeldus vastava taotluse esitamisest ja seda ka juhul, kui keeldumine kasutusloa väljastamise taotluse esitamisest oli põhjendamatu.
Ehitusseaduse kohaselt peab ehitise kasutamiseks olema kasutusluba, seega takistab ühe omaniku keeldumine ehitusloa alusel ehitatu kasutamist. Samas kehtib kaasomanike vahel ühisusesuhe, mille raames on kaasomanikud kohustatud arvestama mõistlikult üksteise huvide ja õigustega.
Nimetatud probleemi lahendamiseks on seadust täiendatud selliselt, et kasutusluba võib taotleda ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.
Seni kehtinud redaktsiooni kohaselt tuli kaasomandi puhul või kasutusloa väljastamiseks korterelamutes nõuda kõigi kaasomanike või korteriomanike nõusolekut, mis aga praktikas ei ole teostatav.
Aknad ja aiad
Näiteks aknaid saab aga vahetada ka niisama, ei ole vaja omavalitsusest luba küsida.
Nimelt ei peeta seaduse täienduse kohaselt reeglina ehitamiseks üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus korteri piires välimiste avatäidete (eelkõige uste ja akende) asendamist (vahetamist), kui ehitise välisilme ei muutu.
Samas on kirjalik nõusolek kohalikust omavalitsusest akende vahetuseks vajalik siis, kui elamu, kus aknaid vahetatakse, asub detailplaneeringu alal miljööväärtuslikus piirkonnas või kui vahetatakse korterelamu aknaid ja seeläbi muutub ehitise välisilme (näiteks vahetatakse korraga kõik elamu aknad). Kõikide muude ehitiste puhul on akende vahetuseks vajalik ehitusluba.
Aedade püstitamiseks ei ole luba ega nõusolekut vaja hajaasustusega piirkondades või tiheasustusega aladel, kui paigutatakse piirdeaedu, mille püstitamiseks ei ole vaja teha kaevetöid. Kirjalik nõusolek aia püstitamiseks on vajalik tiheasustusega aladel (detailplaneeringuga aladel), kui aedade püstitamiseks on kaevetööd vajalikud.
Täiendavad kohustused
Ehitise tehnoseadmete muutmiseks või kogu tehnosüsteemi tehniliselt samaväärsega asendamiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Tehnosüsteemi osa vahetamisel luba või nõusolekut vaja ei ole.
EhSi § 29 on lisatud järgmised omaniku kohustused: ajutine ehitis tuleb lammutada ehitise kasutamise aja lõppemisel. Omanik peab tagama, et ehitise püstitamisel peetakse kinni maakorralduslikest, tuleohutus-, keskkonnakaitselistest või muudest õigusaktidega kehtestatud nõuetest, omaniku kohustus on tagada energiamärgise olemasolu ja selle üleandmine. Omanik peab korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle.
Avariide ja õnnetusjuhtumite puhul peab omanik teavitama tehnilise järelevalve ametit. Varem selline teavitamise kohustus seadusest puudus.
Samuti on suurendatud sunniraha suurust, juhuks kui omanik ei täida talle tehtud ettekirjutust: juriidilisele isikule on sunniraha kuni 100 000 krooni ja füüsilisele isikule kuni
20 000 krooni.
ÜLLE REIDI on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist
