Esimest korda maailmas: tsirkuseteraapia koos hobusega
„See on meie kõige lahedam kogemus alanud suvel,” on Kavardi teraapiatalli perenaine Monika Salumaa uuest ettevõtmisest vaimustunud. Vaimupuuetega inimeste tegevusterapeudina ja ratsutamisterapeudina tegutseva naise sõnul on nii ratsutamisteraapiat kui tsirkust teraapilises kontekstis maailmas eraldi praktiseeritud juba aastakümneid. „Kuid tundub, et meie oleme esimesed, kes neid ühendada ja koos pakkuda on julgenud.”
Omalaadses tsirkuseteraapias kasutatakse rühmateraapia vormi, osalevad peamiselt Pahkla Camphilli külas ja Katikodus elavad noored. „Tänaseks on toimunud neli teraapiakorda ja iga korraga on asi järjest lahedamaks läinud,” räägib Salumaa säravsilmi. „Seansside läbiviijateks on tegevusterapeut Ain Klaassen ja tantsuterapeut Helena Ehrenbusch, kes vastutavad tsirkuse poole eest, ja mina ratsutamisterapeudina koos hobutalutajast abikaasa Toivoga, kes hobuse osa välja kannavad.”
Kavardi tallis on küll kuus teraapiahobust, kuid tsirkuses kasutatakse neist vaid ühte – eesti tõugu ruuna Edmundit. Aga kuna teraapiaareen on üles seatud koplisse, siis vaatavad ülejäänud viis hobust etendusi huviga pealt.
Üks seanss kestab umbes kaks tundi. Selle aja jooksul vahelduvad tsirkusenumbrid hobutegevustega. „Kasutame palju teistega arvestamist, usaldust, ühtsustunnet toetavaid harjutusi ja erinevaid vahendeid ning instrumente – rütmipillid, langevari, pallid, rõngad, rätikud, kurikad, taldrikud,” annab tegevusterapeut Ain Klaassen aimu, millega tegemist.
Enam kasutatavateks tehnikateks on erinevate vahenditega žongleerimine, püramiidide ehitamine, tasakaalu- ja hüppamisharjutused. Olulisel kohal on muusika ning keskkond. Hästi valitud muusika loob õige meeleolu, annab rütmi, paneb liikuma, aitab tegevusse sisse elada ning argimured unustada. Turvaline keskkond annab julguse end proovile panna.
Monika Salumaa selgitab, et kui tuleb hobusega etteaste kord, keeravad nad muusika vaiksemaks ja trummi enam ei tao. „Väga kasulik on kasutada vaid ühte hobust, sest siis saavad kliendid ka hobust puhastades ja teda ratsutamiseks valmis pannes koos oma tegevusi planeerida. Hiljem ratsutamisel on väga hea veidi oma järjekorda oodata ja teistega arvestamist õppida. Kui aga üks klient ratsutamise lõpetab ja sadulast maha tuleb, on teistele kummardamine ja aplaus äärmiselt asjakohased.”
Mida tsirkuseteraapia osalejale annab? Eelkõige võimsa emotsionaalse laengu, lisaks kasvatab enesekindlust, õpetab teiste märkamist ja koostööoskust. Kui ikka power on üleval, siis saab inimene hakkama ka selliste trikkidega, mille peale ta enne mõeldagi ei julgenud,” räägib Monika Salumaa tsirkuseteraapia mõjust. „Ka hobustele on tsirkus heaks vahelduseks – on mida vaadata. Eks muutu nemadki sellest julgemaks ja enesekindlamaks.”
Üht aga rõhutavad Klaassen ja Salumaa mõlemad – ratsutamis- ja tsirkuseteraapiat ei maksa proovida neil, kel vastav väljaõpe puudub. Kasu asemel võib klientidele hoopis kahju tekitada. „Kahjuks vohab Eestimaa tallides „ratsutamisteraapia”, mida pakuvad inimesed, kel sellest tegelikult õrna aimugi pole. On vaid hobused ja vajadus nendega raha teenida.”
Seda, kas konkreetsel inimesel on õigus ratsutamisteraapia teenust osutada, saab igaüks kontrollida Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi kodulehelt.
***
Mis on ratsutamisteraapia?
Ratsutamisteraapia on ratsutamisterapeudi vastava koolituse saanud hobuse koostööna läbi viidav terapeutiline tegevus, milles lähtutakse kliendi vajadustest ja teraapiale püstitatud eesmärkidest. Ratsutamisteraapias vaadeldakse inimest kui tervikut ja arvestatakse tema füüsiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste eripärade ning vajadustega. Ratsutamisteraapia eesmärgiks pole ratsutamise õpetamine ning alati ei peagi hobuse selga minema – teraapias kasutatakse edukalt ka tallitöid ja hobuse eest hoolitsemist.
Ratsutamisterapeut on isik, kellel on põhihariduse kõrval (arst, füsioterapeut, psühholoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut, logopeed) ratsutamisteraapia alased teadmised ja oskused.
Hobune mõjutab ainulaadsel moel kogu oma olemusega inimese keha ja meelt. Nimelt tekitab hobuse liikumine ratsaniku kehas ulatuslikke sümmeetrilisi ja rütmilisi liikumisimpulsse, mis on väga sarnased inimese enda kõnnile. Mõju avaldab ka hobuse kehatemperatuur, mis on umbes 1,5 kraadi inimese omast kõrgem. Ratsutamine parandab üldist füüsilist võimekust, koordinatsiooni ja tasakaalu, soodustab head rühti ning arendab peenmotoorikat, lõõgastab ja lõdvestab. Lisaks sellele pakub hobune inimesele võimalust ületada iseenda piire ning kogeda seeläbi edu ja motivatsiooni. Ta on hea sõber ja taktitundeline kaaslane, ei anna iial hinnanguid ega kritiseeri, ta pakub inimesele oma vahetut siirust ning ei nõua vastutasuks muud, kui head kohtlemist ning sõbralikku patsutust. Inimese ja hobuse vahel tekkiv unikaalne, sõnatu suhe pakub lohutust ja soojust ning on võimsaks emotsioonide vallandajaks. Hobune ise ongi parim terapeut, kes mõjutab inimese kui füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse olendi kõiki tahke ning annab talle osa oma elujõust. Teraapias kasutatakse vastava koolituse saanud hobuseid, kes on loomult rahulikud, sõbralikud ja koostöövalmid.
Allikas: Eesti Ratsutamisteraapia Selts.
***
Mis on tsirkuseteraapia?
Tsirkuseteraapia ei ole ametliku terminina eriti levinud, pisut on ilmunud kirjandust tsirkuse elementide kasutamisest teraapilises kontekstis.
Teadaolevalt tegeldakse tsirkuseteraapiaga näiteks Floridas asuvas Tsirkusekunsti Instituudis ja ka muudes sarnastes asutustes nime all Circus Arts Therapy.
Üldjuhul pakutakse neis organisatsioonides lisaks professionaalsetele treeningutele töötubasid tsirkuse kasutamiseks erinevate probleemide korral (õpiraskustega lapsed, autistid, õnnetusjärgset rehabilitatsiooni vajavad inimesed).
Eestis on tsirkuseteraapiat rakendatud alates 2007. aastast töös psüühilise erivajadusega inimestega Pelguranna tegevus- ja teraapiakeskuses (Tallinna Vaimse Tervise Keskus). Tõuke ja julguse tegijatele on selleks andnud pikaajaline koostöö rändtsirkusega Circus Bombastico Saksamaalt, kelle peamiseks tegevuseks ongi läbi viia tsirkust koos abivajajatega.
