Alu pargis avati mälestusmärk hävitatud mälestusmärkidele
Rapla Vabadussammas, mille autor, skulptor Jaan Koort on ise hinnanud Eesti üheks ilusamaks vabadussambaks, püstitati 1923. aastal Rapla kiriku aeda.
Okupatsioonivõim lasi selle 1940. aastal salaja ära lõhkuda ning pikka aega ei teadnud kohalikud inimesed, kuhu peideti samba jäänused.
See saladus tuli ilmsiks 1961. aastal, kui Rapla EPTs töötanud Eduard Lipstul avastas ühe lao seinast pudenenud krohvi alt dolomiiditükke, mille päritolus polnud kahtlust.
Kui 1980. aastate lõpus tekkis mõte Rapla Vabadussammas taastada, toodi Alust vana samba tükid, kuid selgus, et neid polnud võimalik taastamisel kasutada, nii et 23. juunil 1989 taastati sammas kiriku aias täiesti uuena.
Vana samba tükid viidi kord Alusse, kord Mahtra talurahvamuuseumi õuele, lõpuks sattusid need Rapla kirikuaia taha hunnikusse. Kohalikel meestel tekkis mõte, et nendest, justnagu ei kellelegi vajalikest dolomiiditükkidest, tuleks kokku panna mälestusmärk mälestusmärkidele.
Asutati seltsing Kivihunta ja tänu Alu mõisahoones tegutsevale Kaitseliidu koolile leiti mälestusmärgile ka sobilik asukoht.
Mälestusmärkide mälestusmärgi avamine oli samal päeval, kui oli Kaitseliidu kooli kursuslaste lõpetamine.
Kivihunta andis mälestusmärgi piduliku aktiga Kaitseliidu kooli hoolde ja luges oma tegevuse lõpetatuks.
Seltskonnas liikus aga juba mõtteid, et seesama paik Alu mõisahoone taga pargis võiks olla, kuhu võiks tuua näiteks ka 1905. aasta sündmusi tähistavad plaadid, mis pärast Eesti taasiseseisvumist on hoonete seintelt maha võetud.
Kivihuntas tegutsesid Rapla valla kodanikud Maidu Aus, Olev Kalmus, Rein Kokker, Vahur Põder, Taivo Roomann, Toomas Tõnisson, Tõnis Tõnisson ja Tõnu Veiler.
Mälestusmärgi avamisel kõlanud juttudest hakkas kõrva, kuidas nimed korduvad: Rapla Vabadussamba avamisel 1923 osales toonane piiskop Jakob Kukk ja üks sõnavõtja oli toonane Riigikogu esimees Jaan Tõnisson. Nüüdsel avamisel osales Rapla kirikuõpetaja Mihkel Kukk ja Kivihunta osalised on vennad Tõnissonid.
Mälestusmärkide mälestusmärgi ümber on dolomiiditükkidest ring. Kompositsioonilise lahenduse üks funktsioon on, et külastajail oleks, kus istuda. Mälestusmärgi juurde kuuluvad infotahvlid, kus kirjas Vabadussõja mälestusmärkide ja Rapla Vabadussamba lood ning samuti lugu, kuidas nüüd avatud mälestusmärk sündis.
