Metalliotsija abil leiti Harjumaalt aarete põld

Metalliotsijaga mehed-naised võivad tunduvalt rikastada Eesti arheoloogiat, tõestas augustis Harjumaalt leitud väga rikkalik muinasaare. Tarvis läheb vaid haritust ning seaduskuulekust.

See on pealtnäha tavaline põld Harjumaal ühe endise kolhoosikeskuse juures. Harilikult ei peida sellised põllud eneses midagi muud peale kümnete põlvkondade higi ja vaeva. Inimesed, kellel on võime näha mõnekümne sentimeetri sügavusele maapinna sisse – selliseid inimesi nimetatakse detektoristideks ning nad võlgnevad oma võime mõne tuhande krooni eest soetatud metalliotsijale –, ei loodaks niisuguselt põllult kuigi suurt saaki. Nõnda arvas ka selle loo peategelane, anonüümseks jääda sooviv Leidja, kes seisis kõnealuse põllu veerel ühel soojal suveõhtul tänavu augusti keskpaigas. “Ehk leiaks mõne tsaariaegse mündigi,” kaalus ta oma väljavaateid. Siiski otsustas ta põllu läbi uurida, olles maa-ameti kaardilt tuvastanud, et põllule pole seatud piiranguid metalliotsijaga kõndimiseks. Samuti küsis ta otsimiseks luba maatüki omanikult. Kuid sündmused, mis järgnesid metalliotsija sisselülitamisele, võiksid kõlada detektoristide kalamehejutuna, kui neid ei tõestaks reaalsed ja üliharuldased esemed arheoloogide töölaual. Mida leitud aare endas sisaldas?