Kodumaise mahetoidu valik on hüppeliselt laienenud
“Mahetootjate arvult elanike kohta oleme ELis Läti järel teisel kohal,” ütleb põllumajandusministeeriumi tellitud uuringu “Kohalike mahepõllumajandustoodete ja toidukaupade turg Eestis 2009. aastal” vastutav täitja Elmar Orro.
Kogu põllumajandusmaast moodustab mahemaa 9,6%, kuid toidukaupade müügikäibest andsid Eestis toodetud mahetooted mullu vaid 0,26% ehk 47 miljonit krooni. See on tunamullusest ligi pool miljonit rohkem ja näitab, et mahekaubal on oma tarbijaskond olemas. Ökotoitu ostetakse palju lastele, kellel on allergia.
“Toodangupotentsiaal oleks suurem,” hindab olukorda Elmar Orro. “Põllumeeste mahetoodangu maht on päris suur, kuid väga suur osa mahepiimast ja -teraviljast müüakse mittemahedana.” Kopsakas osa läheb mahedalt peetavate loomade söödaks ja teine osa segatakse tavatoodanguga, kui mahedana mittetunnustatud töötleja sellest midagi valmistab.
Nii müüaksegi mahedalt vaid 20% Eestis toodetud mahepiimast. Samas annavad just piimatooted kõige suurema osa mahekaubakäibest.
Mahekaupa müüvate poodide arv on järjest kasvanud. Kui mullu oli siinsetes poodides saadaval üle 400 kohaliku mahetoote, siis tänavu kasvas nende arv 600ni ja kasv jätkub. Viimase kuu uute toodetena nimetab tulundusühistu Eesti Mahe tegevdirektor Jaan Nõmmik Märjamaa lihatööstuse veiselihakuubikuid ja Polli astelpaju-kõrvitsamoosi.
Tema hinnangul on viimase aasta jooksul kõige rohkem arenenud teraviljatoodete valdkond. Tänavused uued tooted on mahemüslid, müslibatoonid, mitme maitsega pastad ja ka erinevate jahvatustega jahud. Mahejahud, -leivad ja ka -tatar ning -kruubid on suuremates kettides kenasti saadaval. Ka mahedad piimatooted, juurviljad ja taimeteed on ketipoodides olemas, kuid maheliha sealt ei leia.
Seevastu Taani on eksporditud nii mahedat veise- kui ka lambaliha. “Sinna läheb isegi vanade lammaste liha, kuna seal igatsetakse lambamaitse nostalgiat,” naerab Jaan Nõmmik.
Kui enamasti on mahetooted tavatoodetest kallimad, siis vähemalt taimeteede osas on praegu olukord vastupidine ja maheteed on kuni 17% odavamad. Mullu müüdi Eestis kohalikke mahedaid maitse- ja ravimtaimi lausa 4,8 miljoni krooni eest ja need moodustasid 7,5% selle tootegrupi käibest.
“Nüüd oleks vaja tarbijaid koolitada, et inimesed saaksid aru, mis asi on mahe,” ütleb Nõmmik. “Arvatakse, et kui on kodus toodetud, siis ongi mahe. Tegelikult on mahetunnustuse saamiseks oma nõuded.”
2009. aasta seis
- Mahepiima toodeti 10 700 tonni (1,6% kogu piimatoodangust).
- Maheteraviljasaak oli 17 100 tonni (2% kogu teraviljasaagist).
- Mahekartulit toodeti 1700 tonni (1,2% kogu kartulisaagist).
- Maheköögivilja toodeti 277 tonni (0,4% köögivilja saagist).
- Mahepuuvilju ja -marju toodeti 527 tonni (5,4% kogusaagist).
- Mahemaitse- ja maheravimtaimede toodang oli 9,3 tonni.
- Maheliha toodeti ligi 1000 tonni, mis moodustas 1,3% liha kogutoodangust.
- Mahemune munesid kanad 523 tuhat tükki, mis oli 0,3% munade kogutoodangust.
- Mahemett toodeti 6 tonni, mis on 1% kogu meetoodangust.
Allikas: EKI mahetoodeteturu uuring
