Lottemaa sai oma küsitud miljonid
“Mõte rajada Eestisse Lottemaa sündis samm-sammult,” räägib üks Lotte isadest Janno Põldma. Pärast filmi “Lotte reis Lõunamaale” tuli Lotte raamat, esimesed Lotte tooted (jäätis), esimene Lotte näidend, uus film jne.
“Lotte populaarsus kasvas kiiresti ja pani ka meid veidi teise pilguga Lotte arengule vaatama,” tunnistab Põldma. Koos Lotte teise isa Heiki Ernitsaga hakati unistama Lottemaast. Hagu lisas tulle see, et mitu inimest tegid ettepaneku rajada selline teemapark.
Baasist Leiutajatekülaks
Kolm aastat tagasi hakati asju aktiivsemalt ajama ja käidi ka Muumimaal soomlastelt kogemusi hankimas.
Lotte teemapargi jaoks otsiti kohta nii Tallinna lähedalt kui ka kaugemalt. Sobiva atmosfääriga maatükk, kus on justkui raamatutest pärit mererand ja mets, leiti Pärnumaalt Tahkurannast.
“Sellise mastaabiga teemapargi puhul on asukoht võtmeküsimus,” nendib koos Põldma ja Ernitsaga sihtasutuse Leiutajateküla juhatuse liige Rein Malsub.
Pärnust 4 km eemal asuv koht jääb Tallinnast ja Riiast sama kaugele. Kuna Lotte on Lätiski tuntud tegelane, oodatakse teemaparki ka palju lõunanaabreid.
Tulevase Leiutajateküla koht on varemgi külana toiminud — seal asus nõukogude sõjaväe radaribaas, sellest ajast on seal ka hea taristu.
“Lammutame varemed ning ehitame uue ja ilusama küla,” räägib Malsub. Praegu valmistatakse ette ehitaja leidmise hanget, ja kui kõik sujub, peaks kopp maasse löödama suve lõpus.
Lottemaa on plaanis avada juba järgmisel aastal. Sinna oodatakse lapsi ja lapsemeelseid kogu perega.
Lottemaale rajatakse Mini-Leiutajateküla, kuhu tuleb nii maisipulkade masin, Oskari töökoda, Bruno maja, Lotte lennumasin kui ka Klausi reisikohver, lisaks parkla 450 autole ja 10 bussile. Igal aastal oodatakse ligi 60 000 külastajat, sealhulgas 12 000 välisturisti.
Lottemaa tasuvusanalüüsi ja projekteerimise jaoks saadi varem toetust nii EASist kui ka
LEADERi meetme kaudu PRIAst.
Projekti eeldatav maht on 4,15 mln eurot (65 mln kr) ja 3,18 mln eurot sellest katab EASi poolt nüüd eraldatud toetus.
Taotlusi 10 korda rohkem
EASile laekus 128 piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme külastuskeskkonda arendavat projekti. Taotluste maht oli 173,9 mln eurot, ületades meetme eelarve enam kui kümnekordselt.
EAS otsustas rahastada Lottemaa teemapargi, Kiviõli seiklusturismikeskuse, Audru ringraja, Rakvere linnuse, Narva-Jõesuu rannaala, Kärdla sadama ja Sõrve tuletornilinnaku väljaarendamise projekte.
“Usume, et neil seitsmel projektil on kõige suurem tõenäosus saavutada püstitatud eesmärke,” selgitas valikut EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktor Monica Hankov. Eesmärk on tuua Eestisse väliskülastajaid ning meelitada neid ka Tallinnast ja Harjumaalt kaugemale, et ühtlustada Eesti eri piirkondade arenguvahesid, samuti elavdada siseturismi, tõsta piirkondlikku turismitulu ja luua uusi töökohti.
Projekte hindas EASi moodustatud turismivaldkonna ekspertidest hindamiskomisjon, mille tulemusena moodustus pingerivi.
Tulenevalt taotluste suurest hulgast eraldas regionaalminister vooru eelarvesse täiendavalt 4 mln eurot, suurendades seda 16,7 mln euroni.
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme maht perioodil 2007–2013 on 93,7 mln eurot (1,46 mld kr) ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Toetusteks jagati 16,7 mln eurot
| Projekt Toetus eurodes Toetus kroonides |
| Lottemaa teemapark 3 188 420 49 887 932 |
| Kiviõli seiklusturismikeskus 3 003 738 46 998 286 |
| Audru ringrada 3 195 582 50 000 000 |
| Rakvere linnus 514 872 8 055 999 |
| Narva-Jõesuu rannaala 2 492 976 39 006 591 |
| Kärdla sadam 3 195 391 49 997 000 |
| Sõrve tuletornilinnak 1 267 633 16 986 603 |
Allikas: EAS
