Samuti suureneb Tallinna rahvastikus vanemaealiste osatähtsus. 1. jaanuaril 2010 oli pealinnas 65-aastaste ja vanemate osatähtsus 16%, 2050. aastal 30%. Eakate arv pealinna rahvastikus praktiliselt kahekordistub 40 aasta jooksul.

Prognoosi alusena on kasutatud Statistikaameti rändega rahvaarvu, mis põhineb 2000. aasta rahvaloendusel, mida on igal aastal täiendatud sündide, surmade ja rändega.

Prognoosi eelduseks on praeguse trendi jätkumine: keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul tõuseb 1,58-lt 1,65-le, keskmine eluiga tõuseb meestel 10 ja naistel 7 aastat. Ränne on negatiivne — Tallinn kaotab elanikkonda oma lähiümbruse valdadele.

Rahvastikuprognoosi täpsus selgub pärast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendust, kui saab selgeks Tallinna tegelik rahvaarv ja soo-vanuskoosseis. 2011. aasta lõpul algava rahvaloenduse tulemusel näeme, kas viimase kümnendi tegelik ränne oli selline, kui praegu arvestuse alguseks olev registreeritud ränne.