Mängiv mänedžer – Aadu Kana 70
Tsentrit mängiks kunagine N Liidu esinumber Jaak Lipso, äärtel oleksid endine Eesti koondise kuldkäsi Tõnis Randala ja viiekordne Eesti meister, kauaaegne Eesti Korvpalliliidu president Aadu Kana (tema oleks ühtlasi ka meeskonna mängiv mänedžer), tagaliinil seisaksid korvpallilegend Aleksei Tammiste ja...
“Vaat selle üle tuleks mõelda, kes oleks Tamma kõrval teine tagamees,” arutleb vallavolikogu liige, ehituskomisjoni esimees Aadu Kana. Ja muigab siis: “Tõenäoliselt annaks volikogu auväärselt raske ülesande, mängida koos korvpallilegendide Lipso ja Tammistega, mõnele nooremale mehele. Näiteks abivallavanem Erik Sandlale või Vello Viiburgile. Mõlemad on korvpallis kõvad tegijad!”
Teismelisena tippu
Küllap sellise korvpallimeeskonna loomine teoreetiliseks jääkski – Lipso peale maailmatasemel mängimist latti allapoole ei lase, Tammiste on puretud aga korvpallurite kutsehaigusest, põlved...
Meeskonna mänedžer on aga endiselt rivis – tänavusel lumehooajal juba ligi sada kilomeetrit suuskadel, siis ujula, tennis, jõusaal... Kogu pere spordib ja igaks päevaks jagub midagi.
Algas tema jaoks aga kõik Tallinna Reaalkooli õpilasena – siis kutsuti varakult pikkuse täis visanud Aadu Tallinna Kalevisse mängima. 16-aastaselt tuli Eesti meistrivõistlustelt esimene medal, pronksine.
Aadu Kana: “Kõrgkooli minekul valikus kahtlusi polnud. TIPis (Tehnikaülikoolis) oli kõva korvpallimeeskond, ehitusteaduskonda siis tudeerima asusingi.” Õpingud ja sport käisid tudengil käsikäes – sellel ajal Eesti meistritiitlitest enamik tuligi.
Peale kõrgkooli lõpetamist ootas noort meest inseneriamet “Metallistis”. “Kahekümne viieselt olin vastutajaks rohkem kui tuhandele inimesele tööd andvas ettevõttes,” meenutab metalltoodete tehase endine peainsener. Sealt edasi viis ametiredel mehe Vabariikliku Trusti Santehmontaaž etteotsa, ja edasi päris üles, Eesti NSV Ehitusministeeriumisse ministri asetäitjaks (süsteemi ümberkorralduste järel sai temast Riikliku Ehituskomitee aseesimees, Eesti NSV minister).
Mängib meeskonnale
Sellel ajal oli kõigil kitsas korteritega, isegi tippsportlastel. “Ehitussüsteemis elamispinda natuke ikka liikus. Siis sain hakata jälle korvpallile panustama,” muheleb Aadu Kana tolle ajastu asjaajamist meenutades. Igal juhul valisid korvpalliringkonnad ta oma esindajaks, Eesti NSV Korvpalliföderatsiooni esimeheks, peale Eesti iseseisvumist sai Kanast Eesti Korvpalliliidu president.
Toona tulid meie palluritele ka magusaimad võidud – NSV Liidu meistrivõistluste kuld 1991. ja Euroopa meistrivõistluste kuues koht 1993. aastal.
“Tegelikult olen ma meeskonnamängija. Nii palliplatsil, ametipostil kui isiklikus elus,” avaldab Aadu Kana oma edu saladuse. Aga küllap oskab ta ka oma isiklike huvide eest seista.
“Kui Tabasallu maja hakkasin ehitama, selgus Tooma tänava (tema sõnastuses Toomaküla) mure – pole ei vett ega kanalisatsiooni ja ka elektrit mitte. Tuli hakata asju korraldama,” meenutab Aadu Kana. Jälle korraldas ta kõik nii, et sai järgmistel valimistel rohkem kui saja inimese toetusega vallavolikokku. Valla ehitusasju korraldab ta praeguseni.
“Tööraamatu saatsin küll selle aasta algul ametlikult pensionile,” naerab endiselt mitut ühiskondlikku ametikohta pidav Aadu Kana. Volikogutööle lisaks korraldab ta meesseenioride korvpallielu Eestis, on. Eesti Maavarade komisjoni liige, tegev Eesti Betooniühingus, Aasta Betoonehitise määramisel jne.
“Korvpallimeestega tahame suvel minna Brasiiliasse, seenioride MM-le,” ütleb spordimees. Ka seenioride võistlustelt toodud medaleid on tal auhinnariiulis juba tükki 8.
Tänu abikaasa tööle tuli perre ka valla ühe kauneima koduaia tiitel. Ja ülejärgmisel aastal peetakse selles kaunis kodus kuldpulmi. Juubelit tahab Aadu Kana tähistada aga ainult koduste ringis.
“Kui töö Kunda tsemenditehase juhatuse vanemnõunikuna ametlikult üles ütlesin, oli vähe kahju küll, sest ikkagi üle 50 aasta tööd tehtud . Nüüd tahan kodusemaks muutuda.”
