Euroliidu ja OECD elanikud tulevad Eesti maad ostma
Välismaalastele maa müümisel kehtinud piirangud tulenesid üleminekuperioodist, mis järgnes Eesti liitumisele ELiga. 1. mail üleminekuperiood lõpeb (samast kuupäevast alates võivad eestlased ka näiteks Saksamaale ilma tööloata tööle siirduda).
Piirangud olid formaalsed
Euroopa majanduspiirkonna lepinguriikide kodanikel ja firmadel oli seni tarvis Eestis maa ostmiseks täita mitmeid lisatingimusi. Enam kui kümne hektari põllu- või metsamaa ostmiseks pidid nad eelnevalt tõendama, et on kolm viimast majandusaastat Eestis põllumajanduse või metsamajandusega tegelnud.
Teine võimalus oli taotleda maaostu luba maavanemalt, koos põhjendatud majandamisplaaniga.
“Tegelikult olid need piirangud suuresti formaalsed,” tõdeb põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler Toomas Kevvai. Nimelt otsustas Eesti riik 1995. aastal, et meil võivad põllumaad omada ka äriettevõtted. Ning mitte miski pole välismaalastel takistanud põllu- ja metsamaad omavate äriettevõtete ostmist. Mitu suurt põllumajandusettevõtet on läinud välisomanike kätte ühes neile kuuluva maaga.
“Praktiliselt kõigil on olnud võimalik äriühingute kaudu osta Eesti põllu- ja metsamaad,” ütleb Kevvai. “On riike, kus ei võimaldata äriühingutel üldse põllumaad omada, see on jäetud eraisikute privileegiks. Kuid Eesti otsustas teisiti.”
Seoses liitumisega OECDga (majanduskoostöö ja -arengu organisatsioon) annab Eesti ka selle organisatsiooni liikmesriikide kodanikele ning firmadele võimaluse osta maad võrdsetel tingimustel Eesti ja Euroopa Liidu kodanike ja firmadega.
Sellekohane seaduseelnõu on praegu ettevalmistamisel ning peaks jõudma Riigikokku lähikuudel.
OECDsse kuuluvad lisaks Euroopa riikidele näiteks Austraalia, Kanada, Jaapan, Lõuna-Korea, Mehhiko, Uus-Meremaa, Türgi ja USA. Liikmelisust taotleb ka Venemaa.
Kevvai rõhutab, et firmad (nii Eesti kui ELi ja OECD riikides registreeritud) peavad ka tulevikus 10 hektarist suurema põllu- ja metsamaa ostmisel tõendama varasemat majandamiskogemust või esitama majandamisplaani. Selle sätte eesmärk on vältida suurte põllumassiivide “igaks juhuks” üles ostmist ja seejärel sööti jätmist.
Loetletud organisatsioonide liikmesriikide eraisikud võivad maad nüüdsest osta aga vabalt. “Teoreetiliselt võiksid Eesti metsad ja põllud meeldida Euroopa arenenud põllumajanduskultuuriga riikide kodanikele, näiteks hollandlastele ja taanlastele, kel oma riigis enam laienemiseks vaba maad suurt järel pole,” arutleb Kevvai.
Samas vaatavad ka nemad Kevvai sõnul pigem viljakama mullaga Ukraina, Poola või Venemaa poole, kus praegu on vaba maad palju saadaval.
Kevvai andmetel kuulub praegu 3–4% Eesti eraomandis olevast maatulundusmaast välismaalastest eraisikutele. Kui palju kuulub välismaalastele firmade kaudu, on teadmata, kuid Kevvai hinnangul ei ületa see kindlasti kümnendikku.
Asekantsler rõhutab, et otsuse, kellele maad müüa, langetab ju iga maaomanik ise, seega sõltub maa välismaalaste kätte minek ka tema praeguste omanike eelistustest ja põhimõtetest.
Maa hind võib tõusta
Aktsiaseltsi Põlluvara juhataja Vello Teor ütleb, et masu lõpu märkide ilmnemisel on elavnenud ka välismaalaste, nt soomlaste, venelaste ja austerlaste huvi Eestis maa ostmiseks.
Friis Kinnisvara tegevdirektor Merle Kuhhi usub, et välismaalastele kehtinud piirangute kadumine toob kaasa põllumaa likviidsuse kasvu ning seega ka hinnatõusu.
“Praegu Eesti põllu eest makstavad summad ei kannata võrdlust Saksamaa või Prantsusmaa põlluhektari eest makstavaga,” lausub Kuhhi. Samas on hinnatõusu loota vaid sellise maa omanikul, kelle põllud on korras ning saavad PRIA toetust, lisab ta.
Samuti hindavad põllundushuvilised ostjad vähemalt 500hektarisi põllumassiive ega ole kuigi huvitatud Eestile omastest 10hektaristest maavaldustest.
