Tihti õpetatakse koer sitsima, istuma või käppa andma, aga igapäevaelus pole neil oskustel kuigi suurt praktilist väärtust. Jah, kui suudate “Istu!” nii hästi selgeks õpetada, et ta jooksu pealt maha istub, siis on sellest kasu, juhul kui koer näiteks autoteele tormab. Muidu mitte. Teiselt poolt jäävad õpetamata asjad, mis hõlbustaks elu koos koeraga märkimisväärselt.

Hädavajalik miinimumprogramm

Millised käsklused on koeraga suhtlemiseks hädavajalikud, sõltub mingil määral pere elukorraldusest ja koera iseloomust. Näiteks korteris elades võib olla päris oluline käsklus “Pissi!”, omas aiaga majas elades mitte. Mõni koer ei haugu üldse eriti, seega pole ka käsklus “Vait!” või “Tasa!” vajalik, samas kui mõne väga lärmaka koera puhul võib see päästa kogu tänava närvid ning unerahu.

Täiesti hädavajalikud käsklused kõigile koertele on:

- “Siia!” Kõige tähtsam käsklus, mis võib ohtlikus olukorras päästa teie koera elu, või kui koer on ohuallikas, siis säästa teid suurtest probleemidest. Seda peab hakkama kutsikale õpetama kojutoomise esimesest hetkest ja jätkama kinnistamist kogu elu jooksul.

- “Kõrval!” Koer peab suutma kõndida rihma otsas ilma tirimata. Samas pole kodukoeral vaja täpselt peremehe jala kõrval kõndida nagu teenistuskoertel kuulekusvõistlustel. Mõned koerte koolitajad raiskavad treeningutel aega, õpetades perfektset kõrvalkõndimist koertele, kellel seda üldsegi vaja ei lähe.

- “Ei (tohi)!” Koer peab katkestama käimasoleva tegevuse või ka loobuma oma plaanist.

n “Lama!” Omab praktilist väärtust ainult juhul, kui koer jääb lamama ega karga hetke pärast jälle püsti. Seda käsku täitva koera saate mugavalt kaasa võtta näiteks vabaõhukohvikusse. Samuti saate viia koera kodus oma kohale, et ta ei tüütaks grillipeol külalisi. Kodus sobib isegi paremini käsklus “Koht!”, mille peale koer läheb oma puuri või pessa ning jääb sinna. Selle käskluse täitmise peab peremees ka lõpetama, öeldes näiteks “Vabalt!”.

Kõik väljendid, mida siin on kasutatud, nagu “siia”, “kõrval”, “ei tohi”, “lama”, on kokkuleppelised. Põhimõtteliselt võite ju õpetada koera lamama, öeldes “Redis!” või “Taburet!”. Iseasi, kas sel on mõtet.

Mugavuskäsklused

Siit edasi võib juba iga pere ise mõelda, millised on just nende elukorralduse seisukohalt sagedamini ette tulevad olukorrad, kus koeralt oodatakse teatud käitumist. Mugavuskäsklused pole otseselt hädavajalikud, kuid kui teil on rohkem aega ja tahtmist koera õpetamisega tegeleda ning koer on hea õppimisvõimega, siis kuluvad igapäevase elu seisukohalt rohkem ära veel sellised käsklused:

- “Edasi!” Annab koerale märku edasiliikumiseks, näiteks kui olete jalutuskäigul vahepeal seisatanud, et naabrinaisega juttu puhuda, või kui koer on jäänud takjapuhmast nuuskima.

- “Oota!” Leebem variant käsklusest “Siia!”. Jalutuskäigul liiga kaugele ette läinud koer ei pea päris juurde tulema, vaid teid järele ootama.

- “Hopp!” Koer peab hüppama kõrgemale kohale, näiteks autosse.

- “Vabalt!” (“Jaluta!”, “Jookse!”) Lasete koera rihmast lahti või tühistate ilma rihmata kõrval käimise käsu.

- “Anna!” Koer peab andma ära suus oleva asja.

- “Sõber!” Annab koerale teada, et vastutulev koer, jalakäija, jalgrattur vms ei kujuta ohtu. Võib ka tähendada luba vastutulijaga suhtlemiseks, kui koer on õpetatud võõrastesse ükskõikselt suhtuma.

- “Söö!” Kui õpetate koera toitu võtma ainult käsu peale.

Koerad on erineva õppimisvõimega tulenevalt nende kuulekusest ja peremehele orienteeritusest. Samuti pole paljudel koeraomanikel aega ega järjekindlust oma koera pidevalt treenida. Seepärast soovitan algajatel koeraomanikel vähemalt esialgu eesmärgiks seada miinimumprogrammi. Parem las koer õpib täitma 3–4 hädavajalikku käsklust kindlalt, kui et talle on õpetatud kümmet eri käsku, millest ta ühtegi sajaprotsendiliselt ei täida.

Kui teie koeral on miinimumprogramm une pealt selge ja teil endal tahtmist jätkub, võite edasi siirduda mugavuskäskluste juurde ja veel edasi meelelahutusmaailma — õpetada oma koerale ajaviiteks mõned trikid.