Suri aatemees Ants Paju
Paju sündis 10. septembril 1944, elas küüditatuna Siberis 1949–1955, lõpetas EPA metsainsenerina ning õppis hiljem ajakirjanikuks.
Ajakirjanduses töötas ta Jõgeva rajoonilehe Punalipp asetoimetaja ja ajakirja Eesti Loodus peatoimetajana.
Poliitikas jättis ta jälje Eesti Kongressi delegaadi, Ülemnõukogu liikme, Riigikogu liikme ning presidendi esindajana Ida-Virumaal ja Narvas ning rahvusvähemuste ümarlaual. Ta oli nii Jõgeva linnapea kui linnavolikogu esimees.
Ta algatas omaaegse kuulsa noorteklubi Hekto, rajas aastakümneid Sõpruse parki Põltsamaal, hoolitses A. H. Tammsaare muuseumi eest Eesti Aiakeses Kaukaasias.
Tema käe all on valminud filmid “Kahastöö”, “Sünd” ja “Mälu”.
Ants Paju on tunnustatud Valgetähe teenetemärgi, Riigivapi teenetemärgi ja Poola teenete kuldristiga. Ta oli Jõgeva ja Põltsamaa aukodanik ning Eesti Looduskaitse Seltsi auliige.
Tulemusega 60.22 on ta praegugi Eesti kettaheite kõigi aegade edetabelis esimese kümne seas. Tema korraldatud kettaheite- ja kuulitõukevõistlusel “Suured Tõllud” on aastakümnete jooksul osalenud kogu maailma paremik.
