“Paberi peale oli kirjutatud, et ravi käigus juhtus meditsiinilisi vigu, mille tagajärjel saabus surm. Mitmes sajand meil praegu ongi? Meil on Eestis väga hea ravibaas, aga meie arstid lähevad ära,” jutustab Miljand kurvast sündmusest ja selle põhjustest.

Tema väitel ei jõua arstid olla tööl 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas. “Sellest tekivadki näpuvead ja valed otsused,” kõneleb Miljand. “Ma ei süüdista arste absoluutselt, pigem praegust riigikorda.”

Miljand kinnitab, et eelmisel nädalavahetusel Rahvaliidu nime minevikku jätnud ning end Eesti Konservatiivseks Rahvaerakonnaks nimetanud partei peabki oma südameasjaks vigase riigikorra parandamist.

See tähendab eelkõige arstide, õpetajate, päästeametnike ja politseinike palkade tõstmist ning piiripanekut lõputule kärpimisele ja sulgemisele.

“Eesti on käinud seitse aastat allakäiguteed,” ütleb Miljand. “Rahvas on vaesunud ning riik jõudnud kokkuvarisemise äärele, millest annavad tunnistust üha sagedasemaks muutuvad meeleavaldused tänavatel.”

ERM on liigne luksus

Murekohti on erakonna juhi hinnangul ridamisi.

“Kui praegu käib lapse isa välismaal või kas või Tallinnas tööl, siis laps näeb isa kuus heal juhul nädala jagu päevi. Aga kui me paneme lapse kaugesse internaatkooli, siis võtame talt ema ka ära. Ja isa näeb ta kuus vaid kaks päeva,” kirjeldab Miljand praeguse režiimi plaanitsetava haridusreformi tulemusi. “Missuguseid inimesi me niimoodi kasvatame, missugust ühiskonda me tahame?”

Küsimusele, kust võtta palkade tõstmiseks raha, parteijuht Miljand selge sõnaga ei ­vasta.

“Kas ikka praegu on meil vaja hakata ERMi ehitama?” küsib ta. “Ma saan aru, et uus hoone on tulevikus vajalik, aga kas ka nüüdse majandussurutise ajal? Seda võiks analüüsida.”

Tema partei ei poolda raha võtmist kaitsekulutuste arvelt – Venemaa ei tundu konservatiividele kuigi ohtlikuna, kuid kaitsejõude on tarvis siserahutuste mahasurumiseks – ega laenuvõtmist.

Küll aga oleks partei valmis arutama maksusüsteemi muutmist. “Algasin ettevõtlusega siis, kui kehtis veel ettevõtte tulumaks. See kaotati ära, aga mina ei ole sellest summagi rikkamaks saanud. Ma arvan, et ettevõtte tulumaksu taastamine ei oleks hull asi,” arutleb Miljand.

Ka üksikisiku astmelise tulumaksu teemat võiks tema hinnangul kaaluda. “Majandusmehed on välja pakkunud ka progresseeruva käibemaksu idee: luksuskaupadel oleks kõrgem käibemaks, esmatarbekaupadel madalam.”

Erakond kasvab

Erakonnal läheb Miljandi sõnul hästi, liikmeskond kasvab. Plaanitav liitumine Rahvusliku Liikumisega ei muuda konservatiive euroskeptiliseks, lubab juht.

Ainsa mööndusena kavatseb erakond seista selle eest, et Kreeka abipaketi sarnased lepingud pandaks rahvahääletusele.

Kui palun Miljandil nimetada südamelähedasim punkt erakonna programmist, mainib ta kriminaalkaristuste karmistamist.

Mees armastab oma seisukohti illustreerida tõsielust pärit lugudega ning üks seesugune on tal varuks ka nüüd.

“Kui läksin abikaasale jõululaupäeval sünnitusmajja järele, siis imetavatele emadele oli jõululõunaks keedetud tatrapuder. Aga raadios räägiti samal ajal, et vanglas serveeriti verivorsti. Asjad on kreenis,” räägib Miljand. “Üks mu sõber töötab vanglas majandusalal ja ta peab vastutama, et vangid saaksid päevas neli korda süüa, et neil oleks vähemalt 17 telekanalit vaadata ja et kambri temperatuur oleks 18–22 kraadi.”

Küsimusele, kas ta on ka surmanuhtluse pooldaja, vastab Miljand jaatavalt. “Euroliidu tingimustes seda taastada ei saa, aga kui kunagi tuleb aeg, siis ma arvan, et hääletan selle poolt.”

Pigem fotoaparaadiga

Erialalt agronoomina on Miljand suurema osa oma elust töötanud põllumehena, täpsemalt põllumajandusettevõtjana.

Ta on tegutsenud ka rahvakohtunikuna, praegu kuulub Põltsamaa vallavolikokku, on sealse sotsiaalkomisjoni esimees. Lisaks juhib Miljand Põltsamaa jahiseltsi. Peres kasvab viis last, noorim neist kolmekuune.

Kui lõpeb meie vestlus jahimeeste seltsi maalilises peakorteris (asub lossi ja kiriku naabruses väikesel jõesaarel), palun parteijuhil poseerida toa seinal rippuva jahipüssiga. Miljand keeldub.

“Tegelikult olen pigem loodusemees kui jahimees. Palju rohkem meeldiks mul metsas käia fotoaparaadiga,” sõnab ta.



ELUKÄIK

Margo Miljand

- Sündinud 1970. aastal Põltsamaal.

- Lõpetanud Olustvere Sovhoostehnikumi ja Eesti Põllumajandusülikooli, erialalt agronoom.

- Töötanud Esku riigimajandis teraviljaagronoomina, seejärel füüsilisest isikust ettevõtjana põllumajanduse vallas.

- Põltsamaa vallavolikogu kauaaegne liige, Põltsamaa jahiseltsi esimees.

- 1996. aastal liitus Eesti Maarahva Erakonnaga.

- 2011. aasta mais valiti Rahvaliidu esimeheks.

- Praegu Eesti Konserva­tiivse Rahvaerakonna esimees.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena