Euroopa sünkrotronkiirguse uurimiskeskuse, Prantsuse riikliku uurimiskeskuse ning klaasitootja Saint Gobaini teadlased uurisid klaasi tekkimist röntgen-mikrotomograafi abil. Nii võis näha iga üksiku liivateraga toimuvaid muutusi.

Uurimisrühm kasutas segu, mis sarnaneb aknaklaasi tööstuslikule toorainele – selles oli kaks kolmandikku klaasiliiva ja kolmandik lupja ning soodat.

Sadade fotode liitmisel lõid uurijad video, mis näitab, kuidas klaasiliivasegus erinevate ainete terakesed liiguvad ja segunevad, kuni muutuvad sulaklaasiks. Uurimisrühma juht Emmanuelle Gouillart ütles, et klaasi tekkimisel on kõige olulisem see, kuidas eri ained omavahel kokku puutuvad.

Video analüüsimisel soovivad klaasitootjad aru saada, kuidas saaks klaasi tööstuslikul tootmisel energiat kokku hoida.

Vabrikutes kuumutatakse liivasegu ligi 1500 Celsiuse kraadi juures. Õhumullide ja sulamisdefektide vältimiseks hoitakse kõrget temperatuuri pikka aega.

See muudab klaasi tootmise kulukaks. Kogu maailma klaasivabrikud kasutavad aastas peaaegu sama palju elektrit, kui seda toodab terve Hollandi riik.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of the American Ceramic Society.