Bussiliin viib jalgsi üle silla

Tartumaal Läänistes on üle Ahja jõe viiv sild terve suve remondis. See teeb tuska ja toob ümbersõiduga kaasa kulutusi. Tee-ehitajate sõnul ei olnud võimalust seda jupikaupa remontida ja avatud hoida.

Sagedased Hammaste–Rasina teel sõitjad võtsid kevadel rõõmuga vastu uudise, et ajahambast puretud Lääniste sild läheb põhjalikku remonti.

Ent kohe tabas neid ka ebameeldiv üllatus, kuna sild pandi seepärast ka terveks suveks liiklusele kinni.

Maanteeameti ametliku info kohaselt pikeneb ümbersõit mööda asfaltkattega teid marsruudil Hammaste–Ahja–Mooste–Rasina seetõttu 28,7 km võrra. Metsateid kasutades õnnestub ringisõitu veidi lühendada.

Üks auto ühel, teine teisel pool jõge

“Kui enne oli Tartu linnast siia 32 km sõitu, siis nüüd 48, kolmandiku võrra ots pikeneb,” räägib Läänistes puhkust veetev Maido Madisson.

Ent rohkem kui pikenev teekond – puhkajana ei sõltu ta sillast palju – häirib teda aeglus, mismoodi selle remont kulgeb. “Nähes, kuidas sillal vaikselt nokitsetakse, tundub küll, et aeg remondiks on ehitajatele liiga pikk antud,” arutleb ta.

“Ühtpidi hea, et sild korda saab, teistpidi jällegi on remondimehi seal tavaliselt vähevõitu. Kui töö hoogsamalt käima läheks, saaks silla rutem sõiduvalmis,” leiab Andres Hallisk Läänistest, kes elab teisel pool silda ja peab Kavastus tööl käimiseks iga päev pikki ümbersõite tegema.

Kõige otsem ümbersõit mööda auklikku ja kitsast metsateed lookleb paralleelselt Ahja jõega selle kallast pidi. Seda teekest kasutavad paljud, sest see on kümmekond kilomeetrit lühem maanteeameti pakutud ametlikust ümbersõidu marsruudist. Kuigi lühem, lõhub see tee autot. Nii et head varianti polegi.

Et oma päevinäinud autot säästa, jätab Hallisk selle tihtipeale õhtul Tartu poole jõge, kõnnib sealt jalgsi kilomeetri maad koju ja hommikul siis tagasi üle silla sõiduriista juurde, et tööle sõita.

“Pole mõtet ringi sõita, tihtipeale on silla otstes oma kümmekond autot, mis sinna ööseks valveta jäetud,” räägib Hallisk.

Kes kaugemalt Võnnu või Meeksi vallast Tartu kanti tööle käivad ja kel peres kaks autot, jätavad oma sõidukitest ühe ühele ja teise teisele poole jõge.

Et aeganõudvaid ümbersõite vältida, mis lisaks küttekulule ka sõidugraafikud pea peale pööraks, sõidavad Tartust tulevad liinibussid sillani. Seal laseb bussijuht rahva välja, kõnnib koos nendega üle silla, avab seal seisva bussi uksed ja sõit jätkub. Tagasiteel Tartusse kordub sama.

Tarbuse bussifirma peab küll silda ületavate liinide juures kaks korda rohkem busse käigus hoidma, kuid kokkuvõttes on sel moel kahju siiski väiksem.

“Sild oli väga kehvas seisukorras ja nõudis selliseid töid, mis võtavad tehnoloogiliselt palju aega. Neid ei saa kuidagi kiiremini korraldada,” põhjendab maanteeameti Lõuna regiooni ehitusosakonna juhataja Oleg Lužetski, miks nad lubasid töövõtjal Skanska EMV ASil silla remonditööde ajaks sajaks päevaks sulgeda.

Töömehi võiks sillal rohkem olla

Lääniste silla remondi juures on Lužetski sõnul kõige aeganõudvamad tööd silla ülestõstmine ja tugiosade vahetamine. Selleks tuli valada silla alla betoonist otsad ja paigaldada neile tungrauad, et saaks silla avade kaupa üles tõsta ja tugiosad välja
vahetada.

“Üks aeganõudvamaid protsesse on alati betooni kivistumine. Inimesed vaatavad, et töid sillal ei toimu, aga tehnoloogiliste ooteaegade tõttu ei saa tihtipeale järgmise etapiga alustada,” selgitab ta. “Valutööde kvaliteedi osas ei saa järeleandmisi teha.”

Lužetski kinnitusel on nad töövõtjale teinud ka märkuse, et nood tööprotsessi kiirendaksid ja sel nädalal on objektile rohkem mehi tööle võetud. “Samas ei saa me neile midagi ette heita, sest tööd on siiski graafikus ja sild avatakse mootorsõidukitele 27. augustil.”

Lääniste sillal Skanska EMV ASi objektijuhina töötav Henri Gostsõllo ütles, et sild valmiks tõesti kiiremini, kui nad töötaksid kahes vahetuses ja rohkem töömehi oleks. “Aga tööjõuga on olukord keeruline, igal asjal on oma hind.” Ka ei oleks tema sõnul suurele hulgale meestele sillal kogu aeg tööd pakkuda.

“Mitmel pool mujal oleme sildu remontides teinud seda pool-poole-kaupa ja liiklus on jätkunud, kuid selle silla juures oli see tööde iseloomu tõttu välistatud,” lisab objektijuht.

Gostsõllo loodab, et järgmisel suvel on kohalikul rahval tänavused vintsutused juba ununenud ja uuest sillast hea meel.

50 meetri pikkuse ja 10,6 meetri laiuse Lääniste silla remondiraha – 443 000 eurot – tuleb riigieelarvest ning tööde lõpptähtaeg on 1. oktoober.