Eesti teeb mitteveinimaade parimat veini

Juuli algul peeti Tartus veinikonverentsi, kus Eestis valmistatud veinid korjasid ootamatult palju auhinnakohti ning kiidusõnu.

Omavahel võistlesid Eesti, Läti, Šotimaa, Walesi jt veinid.

Kõrgeima hinnangu kuivade punaste veinide seas pälvis tammevaadis laagerdunud ‘Hasanski Sladki’ 2011, mis on kääritatud maaülikooli Rõhu katsekeskuses kasvatatud veiniviinamarjadest. Kolmanda koha sai Ühendkuningriigi ‘Rondo’ 2009 järel ‘Rondo’ ja ‘Hasanski Sladki’ segu 2011, mille tootmispaik on samuti Eesti.

Magusatest viinamarjaveinidest sai eelistuse Läti valgete sortide segu 2010, sellele järgnesid aga taas Eesti veinid: meie tuntuima viinamarjakasvataja Lija Kaska punaste sortide segu 2011 ja Räpina ‘Toldi’ 2011.

Kiidusõnade osaliseks said ka kaks meie puuviljaveini – Hagudi valge ja Hagudi punane. Veine hindasid asjatundjad Soomest, Itaaliast, Portugalist, Lätist, Ühendkuningriigist ja Eestist.

“Suures osas on viinamarjavein jäänud imporditud toodete nimistusse. Teades Eesti inimeste suurt huvi viinamarjaveini vastu, on Eesti viinamarjakasvatuse potentsiaal suur,” selgitas festivali korraldaja Tea Lajal.

Lajal rääkis, et viinamarjaveinide stiilivõrdluses eristusid eesti ja läti maitsed üksteisest oluliselt. “Läti veinide aluseks on viinamarjasordid, mis annavad valmisveinile teravama happe ja jõulise aromaatsuse. Eesti veinid see-eest olid pehmema happe ja õrnemate aroomidega, samas sügavama maitsega. Eestlased lubasid veinile ka õrna sadet, kuid lätlased eelistasid selitusmeetoditega saavutatud klaari välimuse.”