Puuvili läheb tänavu hinda
Nagu kauplesid Toots ja Kiir, saab kaubelda tänavu ka õunakasvataja, sest õunauputust ei paista sel aastal üheski Eestimaa paigas tulevat.
Polli aiandusuuringute keskuse taimekaitse ja biokeemia teadur Kersti Kahu selgitab, et puuviljade tänavune saagilootus on kehvapoolne.
“Aeg õitsemisele polnud soodne. Ilm on olnud tuuline ja jahe ning tolmeldajaid oli vähe. Ja vihmad on ideaalsed kärntõve levikuks,” räägib teadlane.
Saaremaa taimekasvatuskonsulendi Jekaterina Nääliku sõnul ei saa öelda, et puud sel aastal vähe kannaksid, kuid ootusi väga kõrgele ei tasu ka ajada.
Saaremaa kliima erineb suuresti mandri omast, lisaks pidavat tänavu rohkelt kahjureid olema.
Õunu tuleb sel aastal kesiselt
Kõrvemaal tegutseva Rebase talu perenaine Piia Tiigemäe sõnab, et neil on aias 500 õunapuud ning suured kasvatajad pidavat säärast aiandit koduaia laiendiks pidama. Saagikuse kohta kostab Tiigemäe: “Mitte mingil juhul üle keskmise, võib-olla isegi alla.”
Puude viljatuse peasüüdlaseks perenaine külma talve ei pea, pigem osutab õielõikaja kahjustusele.
“Meil oli järelõitsemine ja õielõikajat oli ka sees üksjagu. Ma arvan, et kehv õitsemine ei ole sellest külmast talvest põhjustatud, sest õiepungad moodustuvad sügisel. Nii külma pole meil olnud, et see õiepungad ära võtaks,” arvab ta.
Madalakasvulistele puudele olla pakane siiski kõvasti liiga teinud. Kui üle-eelmise aasta käredatest külmakraadidest võinuks need veel taastuda, siis mitu karmi talve järjest võtavad kord juba kahjustada saanud puud ikkagi ära.
Halika talu perenaine Ille Kasvand Põlvamaalt Räpina vallast ütleb saagikuse kohta reipalt: “On õuna! Tulge kohale ja vaadake!“
Ta nendib, et külm on mõnda sorti räsinud, aga ei midagi hirmsat. Ära võetud pole ühtki puud.
Perenaine seletab, et külm olevat näksinud näiteks ‘Tellissaaret’, kuid peamiselt said kahjustusi n-ö katsesordid.
Nimelt katsetavad nad oma aias lõunamaa päritoluga sorte, mis Eestimaa karmis kliimas siiski vastu ei pea.
Kasvandi sõnul on tavaline, et iga kümne aasta tagant tulebki mõni külmem laine, mis nõrgemad viljapuud välja sööb.
Viimaste aastate külmad talved on Põlvamaal Ahja vallas tegutseva Asuva talu peremehe Ain Ootsingu sõnul viga teinud nii kirsi-, pirni-, ploomi- kui ka õunapuudele. Eriti suured ongi kahjustused ploomidel ja kirsipuudel.
Kolm viimast talve on ploome kahjustanud
Ploomipuude kohta lausub Ootsing, et peaaegu kõik on viimaste talvede tõttu hävinud, vastu on pidanud vaid Vene sordid ‘Zaretšnjaja rannjaja’, ‘Eurasia 21’ ning Kanada sort ‘Mount Royal Plum’.
Tartu lähistel asuva Vasula talu perenaine Imbi Rohejärv kinnitab Ain Ootsingu sõnu, et viimased kolm talve on viljapuudele rängalt mõjunud.
Ta seletab, et üks karmim talv kahjustab puu koort, iga järgmine aga aina enam. Kaitsekihi nõrgenemise tõttu kannatab puu immuunsüsteem, mistõttu on ta kõiksugu haigustele aina vastuvõtlikum.
Eelkõige tõi perenaine välja hõbelehisuse probleemi. Viirusliku hõbelehisuse puhul tuleb puu tema sõnul lausa välja juurida, kuna nakatuda võivad ka teised puud.
Õunakasvatajatel raskem kaubelda kui Tootsil
Räpina aianduskooli õppejõud Jaan Kivistik kinnitab, et sel aastal on kahjureid palju, ja lisab, et pritsimata aedades on tõesti saak vilets.
Ta kinnitab, et luuviljalistele on teinud kahju viimaste aastate talved. “Räpina lähistel tuleb puuvilja-aasta kehva,” kardab mees.
Kivistik lisab õpetajalaurilikul toonil, et kuna kolm aastat järjest on pakaseid olnud, oleks võib-olla just tuleval kevadel õige aeg uute ploomi- ja kirsipuude istutamiseks.
Kiir polnud just meisterklassi läbirääkija, mistõttu Tootsil oli üsna lihtne ubinad endale nõuda. Õunakasvatajal nõnda kerge pole, kuna ilmataat kohendab, tasandab, nivelleerib ja sehkendab nii, nagu pähe tuleb.
Kuid ega õunakasvatajad pead norgu lase. Tihe koostöö talude vahel käib ja augusti keskpaigast pidavat Eesti õun letil olema.
