Paistu pole edetabelikohaga rahul
Paistu vallavanema kabinet üllatab oma väiksusega. Ei ole pikka lauda ega toole selle ümber. Lisaks vallajuhi üsna pisikesele töölauale pole kabinetis ruumi enamale kui paarile toolile.
Kui tehtaks edetabel omavalitsusjuhtide töökabinettidest, kuuluks Paistu oma küllap väikseimate esikümnesse.
“Säästlikkus on meil vallas kõige tähtsam, me ei laiuta,” selgitab Paistu vallavanem Ene Saar.
Vaba raha jätkub
Säästlikkuse sõna kordub nüüdseks juba 13 aastat valda juhtinud Saare jutus sageli. Just tänu sellele olla neil nii hästi läinudki. Kõik vallarahva eluoluks hädavajalikud hooned on olemas.
“Lähemad kakskümmend aastat hoonestuse osas suuri investeeringuid ei tule, lihtsalt pole vaja ehitada,” räägib Saar enesekindlalt. Viimatine suurem ehitus on sotsiaalkeskus, kus 16 korterit ning päevakeskuse ruumid.
Võrdluseks: kui sotsiaaltöötaja haridusega vallavanem Paistus alustas, ei olnud siin ei hooldekodu ega ka lasteaeda.
Põhiinvesteeringud on olnud projektipõhised. Et mitte palgata kalleid projektikirjutajaid, on neid teinud vallavanem ise. Saare ajal on vald taotlejana teinud investeeringuid 60 mln kr ulatuses. Koos kolmanda sektoriga on investeeringuid 110 mln kr. Alates Paistu ja Holstre koolide rekonstrueerimisest koos võimlate ehitamisega kuni peatselt valmiva sotsiaalkeskuseni välja.
Vaatamata suurtele investeeringutele, on laenukoormus tänu projektirahale väike, alla 20% eelarvest, seega vähem kui pangakontol vaba raha.
Kõike seda ei peegelda aga sel nädalal avaldatud omavalitsuste võimekuse edetabel. Aastate 2008–2011 kokkuvõttes on Paistu vald alles 156. kohal.
Kanget mulgi verd Saar ei võta seda tõsiselt. “Neid edetabeleid võib ju teha, aga need ei peegelda kaugeltki tegelikku olukorda,” ütleb ta. “Omavalitsuse võimekuse ja inimestele teenuste osutamise poolest oleme kindlasti paremal positsioonil, vähemalt saja esimese seas.”
Argumendid on vastuvaidlematud: vallas algasid suuremad investeeringud 1998 ja kestsid kümme aastat. Aastast 2008 ongi neil põhivara kasv vilets, sest pole kuigipalju enam investeerinud. “Asju ei tehta seepärast, et lihtsalt teha, üle investeerida pole ju mõtet,” selgitab Saar.
Tõsi, korda tahetakse teha teed, veevarustus ja kanalisatsioon.
Ka ei anna edetabelis plusspunkte vallas asuv maakonna suurim spordikeskus. Kuna sihtasutusena ei ole 2009. aastal valminud Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskus valla omandis – kuigi vald on üks sihtasutuse asutajaist ja kogu seda asja vedanud –, ei suurenda see ka valla põhivara. Ka ei arvesta edetabel kahe põhikooli võimlaid, kuigi needki ei ole üksnes lastele mõeldud.
Rahvaarv väheneb
Paistu miinuste ja plusside juures mängib olulist rolli Viljandi lähedus, sinna on veidi üle 10 km. Kuna linnas on paljud teenused vallarahvale isegi paremini kättesaadavad, seda ka hea bussiühenduse tõttu, on mitmedki teenused vallast kadunud. Näiteks perearst võtab nüüd vastu vaid linnas.
1. novembrist suletakse küll postipunkt, aga teenust saab edaspidi Paistu raamatukogus.
“Inimene peab saama kõik teenused kätte kvaliteetselt ja mõistlikus läheduses, Viljandi seda ka on,” märgib Saar. “Küll peavad tingimata kodu lähedale alles jääma lasteaiateenus ja põhikool, samuti vaba aja veetmise võimalused.”
Vaatamata kõigile ponnistustele, rahvaarv vallas väheneb. Tänavu kukkus see esimest korda alla 1500, üleeile oli 1488. Ainuüksi selle aasta algusest on elanikke vähemaks jäänud juba 3%.
Saar on aga seda meelt, et kui vald siiani ei pingutanuks ega ponnistanuks, oleks pilt nüüdseks tükk maad kurvem. Ning õnneks on ka tulijaid linnadest, neid tõmbab valla kaunis loodus.
Peagi võivad kõik näitajad aga muutuda, sest lõpule on jõudmas arutelud nelja Viljandi linna ümber asuva valla ühinemiseks. Novembris peaksid Paistu, Pärsti, Viiratsi ja Saarepeedi vallavolikogud otsustama, kas järgmiste kohalike valimiste järel sünnib uus Viljandi vald, kus elanikke natuke alla 10 000.
“Hindan, et liitumine tuleb,” usub Saar.
Elu maal on võimalik
Paistu lasteaiaõpetaja abi Antonina Eek ei karda samuti ühinemist. Kui väikeses vallas on elu korraldamisega hästi hakkama saadud, küllap siis suuremas saadakse veelgi paremini.
Ta ei usu ka, et kodukant rahvast tühjaks jookseb. Seda usku andsid talle tema oma kolm poega. Läinud nädalal küsis ta nende käest: maja on suur, kas see võib kunagi ka tühjaks jääda? “Kõige vanem, üheksanda klassi poiss vastas, et ei, keegi ei taha ju ära minna,” räägib Eek.
Paikkonna üks edukamaid ettevõtjaid Aimar Mutli kolis väärispuidust põrandakatteid ja mööblitoorikuid tootva OÜ Fraxinuse Paistu valda kaheksa aasta eest. “Viljandist maale tulema meelitas meid soodne kinnisvara hind ja krundi suurus, mis loob hea aluse laienemiseks,” selgitab ta. Kaheksa aastaga on ka teeolud paremaks läinud, samuti internetiühendus.
Firma kümmekonnast töötajast pooled on Paistu vallast.
- 156 koht KOVi võimekuse tabelis 2008–2011.
- Pindala: 129 km².
- Rahvaarv: 1488.
- Asustustihedus: 11,6 inimest/km².
Allikas: Paistu vallavalitsus
1- Vallamaja naabrusse kerkib sotsiaalkeskus, kuhu tulevad korterid ja päevakeskus.
2- Paistu valla puidufirma Fraxinus müüb suure osa toodangust piiri taha. Pildil juhataja Aimar Mutli.
3- Paistu põhikool püsib elus vaatamata elanike arvu vähenemisele. Õpetaja Kertu Kukka annab muusikatundi 5. klassi lastele Stevo Välile, Rasmus Tammetile, Lisette Põrkile ja Anne-Mai Lembinenile.
