Jääaja Keskus üllatas rohkete külastajatega

Läinud aasta suvel Tartu vallas Äksis avatud Jääaja Keskust külastas poole aastaga enam kui 75 000 huvilist, mis ületab ka kõige optimistlikumad ootused.

“Nii rohket huvi küll ei osanud prognoosida, arvasime, et kui 35 000 külastajat tuleb, on ka suurepärane,” rõõmustab Tartu vallavanem Aivar Soop.

Soobi sõnul ei maksa külastajate rohkusest ka eufooriasse langeda. Kindlasti mängis oma rolli muuseumi uudsus – teist sellist lähimaades ei leidu.

“Kiita tuleb ka Jääaja Keskuse hästi õnnestunud kontseptsiooni, mille töötas välja Asta Tuusti, tema nägemus töötab hästi,” lisab vallavanem.

Nii üllatav, kui see ka pole, on ligemale 40% ringis külastajaid Lätimaalt − üle 30 000.

“Lätis on meil olnud tugev reklaamikampaania, milles on ka turismifirmad osalenud, eks sellest see tulebki,” seletab Soop lätlaste rohkuse tagamaid lahti.

Lätlased on Äksis asuva turismimagneti juba avastanud, kuid tulevikus nähakse potentsiaali ka Vene turistidel. “Juba praegu käib palju Pihkva inimesi Värska veekeskuses, neid saaks ka meile kutsuda,” arutleb Soop.

Jääaja Keskuse tegevjuhi Anneli Parksepa sõnul on peamised külastajad kooliõpilased ja pered lastega. Rekordpäev on seni 1192 külastajat.

Lapsi tõmbas edukalt kaasa ka see, et sügisesele koolivaheajale eelnenud nädalal kuulutas Jääaja Keskus välja konkursi keskuse kuulsamatele asukatele ehk mammutitele nimede leidmiseks.

Osa võtta said kõik 1.-6. klasside õpilased. Nimevariante ja saamislugusid laekus üllatavalt palju Eestimaa eri paikadest. Osaleti enamasti klasside kaupa ning konkursitööde hulgas oli lisaks nimelugudele ka joonistusi.

Võidunimed – mammutiema Voorika ja mammutipoiss Äksel – saatis Paide gümnaasiumi 6.a klassi õpilane Hanna-Greete Pellja.

Detsembris testiti keskust ka kontserdipaigana, kolmel õhtul käisid esinemas head Eesti ansamblid, mis tõi kohale mitusada muusikahuvilist. Uuel aastal alustatakse loodusõhtutega, kuhu kutsutakse häid loodusetundjaid.

Äksis asuva Jääaja Keskuse ehitamise taga seisis Tartu vald, kõige suurema rahasüsti selle valmimisse andis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus − Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine”.

Ühtekokku läks ettevõtmine maksma 4 miljonit eurot, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetus oli 2,6 mln, Tartu valla rahakotist kulus 1,4 mln eurot.