Seaduste maailmast: tõusid töötasu alammäär ja eriarsti visiiditasu
- Töötasu alammäär on 320 eurot
1. jaanuarist 2013 on töötasu alammäär 320 eurot senise 290 euro asemel. Jaanuarist tõuseb ka töötutoetus – 65.41 eurolt 101.50-le.
- Lapsepuhkuse tasu on üle 15 euro päevas
Töölepingu seaduse järgi on emal või isal igal kalendriaastal õigus saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14aastast last, ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
Alates 2013. aastast on lapsepuhkuse tasu (senise 4.25 euro asemel) koosmõjus töötasu alammäära tõusuga 15.18 eurot päevas.
- Eriarsti visiidi tasu on 5 eurot
10. jaanuarist jõustub ravikindlustuse seaduse muudatus, mis kehtestab eriarsti visiidi tasu piirmääraks 5 eurot ja voodipäevatasu piirmääraks 2.50 eurot. Tervishoiuteenuse osutajal on õigus, kuid mitte kohustus eelnimetatud piirmäärade piires visiidi- ja voodipäevatasud kehtestada.
1. märtsist 2013 tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 2.60 euroni, kiirabitehnikutel 3.83 euroni, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 4.50 euroni ning arstidel 8 euroni tunnis.
- Vanemapalk lapse 1,5aastaseks saamiseni
Tänavu on vanemahüvitise ülempiir 2234.19 eurot. Hüvitise alampiir ehk hüvitise määr on 290 eurot. Kui vanem eelmisel aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, makstakse vanemahüvitist töötasu alammääras. 2013. aasta töötasu alammäär on 320 eurot. Vanemahüvitise saamiseks tuleb hüvitise taotlejal esitada sotsiaalkindlustusametile avaldus ja isikut tõendav dokument.
Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitus- või lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval ning hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks.
Õigus vanemahüvitisele on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elav välismaalane.
- Väiksem kindlustusmakse
Alates 1. jaanuarist 2013 langevad töötuskindlustusmaksed nii töötajale kui ka tööandjale. Kui 2012. aastal oli töötuskindlustusmakse 4,2 protsenti, siis tänavu on see 3%. Sealjuures on kindlustatu maksemääraks 2% ja tööandja maksemääraks 1%.
- Haigekassa abiga välismaale ravile
Tänavu oktoobrist jõustub ka Euroopa piiriülese tervishoiu direktiiv. Hiljemalt 25. oktoobril 2013 võtavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid üle direktiivi, mis võimaldab patsiendil saada vajaminevat tervishoiuteenust ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis.
Tuleb aga meeles pidada, et Eesti Haigekassa hüvitab tervishoiuteenuse eest ainult siis, kui teenuse saamise õigus haigekassa kulul oleks patsiendil olnud ka Eestis.
Ühtlasi hüvitab haigekassa teenuse eest oma hinnakirja, mitte välismaise hinnakirja alusel. Kui välismaal saadud tervishoiuteenus maksab rohkem kui haigekassa hinnakirjas olev summa, tuleb patsiendil vahe ise kinni maksta.
- Lisatoetus kitsikuses perele juunist
Juunist 2013 saavad allpool absoluutse vaesuse piiri elavad pered hakata taotlema vajaduspõhist peretoetust. Toetust hakatakse maksma alates juulist. Täiendava toetuse suurus on 9.59 eurot, kui peres on üks lapsetoetust saav laps, ning 19.18 eurot, kui peres on kaks või enam lapsetoetust saavat last. Taotlusi võtavad vastu ning toetuse maksavad välja omavalitsused. Toetus määratakse kolmeks kuuks, seega tuleb taotlus esitada neli korda aastas.
1. juulist 2013 tõuseb kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus 1000 euro peale lapse kohta ehk kolmikute ühekordne sünnitoetus tõstetakse 3000 euroni, nelikutel 4000 euroni jne.
1. juulist tõuseb lapsetoetus kolmanda ja enama lapse kohta peres 76.72 euroni. Suvi 2013 toob muudatusi ka peredele, kus on põhikooli lõpetav laps. 2013. aastal makstakse põhikooli lõpetanud lapsele peretoetusi ka juuli ja augusti eest, sõltumata õpingute jätkamisest. Hiljem, s.o oktoobris makstakse välja vaid toetus septembrikuu eest. Kui laps õppimist ei jätka, lõpeb õigus peretoetusi saada septembrist (varasemalt juulist).
Allikas: sotsiaalministeerium
