Koerakuut neelab keskmise pensioni
Eelmisel nädalal ilmus Maalehe veebis lugu MTÜ Aita Nõrgemat korraldatud korjandusest varjupaikades elavate koerte kuutide jaoks.
MTÜ Aita Nõrgemat juhatuse liige Risto Kask ütles seal, et õnnestunud on korjata 500 eurot, mille eest saab peaaegu kaks kuuti – ühe hinnaks arvestati 300 eurot.
Paljudele lugejatele selline jutt ei meeldinud. Kinnitati, et oma koerale on ostetud või valmistatud kuut palju odavamalt, hinnati, et 300 eurot on ilmselgelt liig, oletati, et aktsioon võib olla mõeldud lihtsameelsetelt raha väljameelitamiseks.
Selle nädala alguseks oli raha kogunenud kümne kuudi jagu, kuid ükski nendest, kes anonüümselt lubasid asja odavamalt teha, polnud endast märku andnud.
Milline peaks kuut olema?
“Kuudid on mõeldud viiele varjupaigale, mis asuvad Tallinnast väljas ning tehakse täpselt nende soovide järgi,” kinnitas Kask.
Hindadest rääkides ütles ta, et paraku suured, koerte vajadusi arvestavad eluasemed nii palju praegu maksavadki. “Kui inimesed tahavad neid ise teha, siis oleme avatud ja võtame abi tänuga vastu,” kinnitas ta. “Mida rohkem vastupidavaid ja kvaliteetseid kuute koerad saavad, seda parem!”
Viljandi, Valga, Võru, Pärnu ja Rakvere loomade hoiupaiku ühendava Varjupaikade MTÜ juhi Triinu Priksi sõnul lähenevad inimesed loomapidamisele täiesti erinevalt ning see peegeldub ka suhtumises koera
elupaika.
“Eestis kehtiv lemmikloomade pidamise määrus seab nõuded nii koera kuudile kui ka keti pikkusele, kuid seda tihti ei teata,” sõnas ta. “Ja kui me siis sellest räägime, öeldakse, et meil kaitstakse loomi rohkem kui inimesi! Samas inimene saab ka ise minna abi otsima, koer sõltub otseselt peremehest.”
Priksi sõnul on ta näinud väga jubedates tingimustes elavaid koeri nii linnas kui ka maal. “Kui koer on ikkagi pereliige või lemmik, siis ei panda teda elama kuhugi lobudikku elumajast eemal, et ta seal võõraste peale hauguks,” tõdes Priks.
Lemmiku võtmisel tuleb varjupaiga juhi väitel arvestada, et tegu on omamoodi luksusega. Kui seda endale lubada ei saa, pole mõtet looma võtta.
Korralik kuut peab Priksi sõnul olema maast kõrgemal, ei tohi läbi lasta tuult ega vett ning peab loomale ilmastiku eest kaitset pakkuma. Hea kuut on kaheruumiline. Tagumine tuba peab olema suurusega, mida koer suudab oma kehasoojusega kütta.
16 tundi magusat und
“Tegelikult ei ole koerale sobivat eluaset keeruline ehitada,” tõdes Priks, kes mõistab ka inimeste soovi säästlikumalt läbi ajada. “Mõtlesin kunagi ka ise, et mis seal siis on, paar lauda, ja olemas, parem ise teha. Pärast selgus, et hind kujunes umbes samaks, nagu valmis kuuti ostes.”
Jõgevamaal elav koerakasvataja Ene Vöörmann tegi oma koertele sobiva eluaseme jaoks lausa ise joonised, sest kuue aasta eest oli turul kuutide valik praegusest kehvem.
Kahele saksa lambakoerale mõeldud kuut läks maksma tolle aja kohta tohutu summa – 3000 krooni. “Paarist lauast kokku löödud ja olematu katusega kuuti ei saa küll koera elama panna,” kinnitas ta. “See peab olema nii suur, et koer saab seistes sisse minna, samuti maast kõrgemal, et ei tekiks niiskust, mis looma liigestele kohe mõjuma hakkab.”
Lohakalt kokku klopsitud ja kehvast materjalist kuut, kus koer end hästi ei tunne ning mis tervisele hästi ei mõju, ei tuleks Ene Vöörmanni jaoks kõne allagi.
“Koer peab saama magada päevas 16 tundi. Kui tal on külm, peab ta liikuma ning ei maga korralikult välja. Sealt tuleb väsimus ning siis omakorda muud hädad,”
rääkis ta.
Eriti halb on elamine külmal betoonpõrandal. Parimaks küljealuseks on aga puhas ja kuiv põhk. Madratsid ja vatikuued kipuvad niiskuma ning hakkavad hallitama.
Miks nii kallis?
Tartumaal tegutsev puiduettevõte OÜ Inpuit müüb aastas ligi nelisada koerakuuti ning nende hinnakirjas olevad kuudid jäävadki keskmiselt 300 euro
juurde.
Ettevõtte juhataja Andres Pärn ütles, et kõigil kuutidel, mis nende juures tehakse, on soojustatud põrand, seinad ja katus. “Materjal on kvaliteetne, soojustuseks vahtplast, sees niiskuskindel vineer, väljas voodrilaud, pleksiklaasist aken, terrass,” kirjeldas ta.
Lisaks on inimestel tihti erisoove. Tahetakse pikemat katust, suuremat terrassi või sellist värvi katust nagu elumajal.
“Inimestel on kerge öelda, et nad ise teevad kuudi viiekümne euroga valmis, aga tegelikult ei saa selle eest materjaligi,” märkis Pärn. “Ja peale materjali maksame me töölistele palka ja riigile makse. Viiskümmend eurot võibki olla ainult tööraha.”
Pärna sõnul sõltub hind otseselt kvaliteedist. “Märja saematerjaliga saaks muidugi odavamalt,” möönis ta. “Meie soov on ikkagi teha võimalikult hea ja vastupidav toode. Kuna koerad kipuvad küljeliiste närima, siis edaspidi asendame puu metallist liistudega. Kuut peaks olema selline, mis kord juba ostetuna ikkagi ka vastu peaks.”
Koerakuutide eritellimusel valmistamist pakuvad Eestis paljud firmad. Hinnapiiri pole – soovi korral võib osta koerale tuhande euro eest mätaskatusega ja tammelauast põrandaga majakese, mis näeb välja nagu väiksem suvemaja.
Leidub ka kodustest vahenditest kokku pandud kuute, mis lähevad müügiportaalis juba teisele ringile ning sealt võib tõesti saada kuudi ka 50 euro eest.
Kui kallis on sinu koera elamu? On see kahetoaline ja soojustatud? Värvimata või punaseks võõbatud? Kas sel aken ikka on? Ja mis on penile küljealuseks? On su koer oma kuudiga rahul? Kirjuta meile sellest kommentaaridesse.
