Teadlane: Eesti ei jookse rahvast tühjaks
“Eestis lihtsalt on praegu hästi palju inimesi, kes saavad lahkuda,” tõdeb eestlaste ja teiste rahvaste liikumisel teraselt silma peal hoidev Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru.
Rahvaloenduse andmeid vaadates tundub, et Eesti jookseb rahvast tühjaks. Kas te ei karda seda?
Ei karda. Ränne sõltub vanusest. Praegu on elukoha vahetamise eas Eesti ajaloo suurimad ja mobiilseimad põlvkonnad. Oleme hetkel hästi suure rändeeas rahvastiku osakaaluga riik.
Trend on see, et koondutakse Tallinnasse, natuke ka Tartusse. Linnades on eriti palju noori, just vanusevahemikus 18−25. See on väga tugevasti õppimisega seotud.ärast 30. eluaastat hakkab liikumine vastassuunas.
Millal rändes pööre tuleb?
Olemegi pöördepunkti jõudmas, sest parimas rändeeas noori jääb järjest vähemaks. 1990. aastatel sündis jämedalt öeldes poole vähem lapsi kui 1980. aastatel.
Kas riik saab rännet kontrollida?
Mitte täielikult. Osa rändest ei ole enam Eesti riigi kontrolli all. Eriti see, mis puudutab Euroopa-sisest liikumist.
Meilt lahkuvad arstid, õed, ehitajad.
Arstid on hästi palju räägitud rühm, aga rahvastiku üldpildis kaduvväike. Räägime parimal juhul mõnesajast inimesest aastast. Õdesid on, jah, natuke rohkem.
Ehitajad on juba suurem seltskond.
See ulatub kümne tuhande kanti. Argumendiks on odava tööjõu eelis, arstidel on lahkumise motivatsioon natuke laiem.
Väljaränne puudutabki rohkem odavama tööjõu sektorit. Eestis ole lihtsalt enam tööd.
Kuivõrd tullakse Eestisse tagasi?
Väljarändele järgneb ikka tagasiränne. Mõlemad on viimase 10 aastaga kasvanud, kusjuures sisseränne, peamiselt tagasiränne, on suurem, kui oli Eestist väljaränne 10 aastat tagasi. Paar aastat tagasi viisime läbi uuringu. Ilmnes, et iga neljas Soome läinu soovis Eestisse tagasi tulla.
Mida teie teeksite, kui saaksite homme Misso või Kareda vallavanemaks?
Üldist protsessi ma muuta ei saaks. Kõlab karmilt, aga koolivõrgu nii-öelda korrastamine on kahjuks paratamatu, kuigi väga valus.
Mida tulevik maal toob?
