Ivar Soopan: Kas aus konkurents jätnuks kohalikud õpetajad tööta?
Tänavu septembrist tegevust alustava Läänemaa ühisgümnaasiumi töötajate konkursile tuli 30 kohale 83 avaldust, neist 64 taotles õpetajakohta. Kuigi kolmandik kandideerijaist on väljapoolt Läänemaad, võib nende seas olla neid, kes ei saa kindlasti riigigümnaasiumis tööd, sest konkursil eelistatakse kohalikke õpetajaid.
Kas see on seaduserikkumine või mitte, kui juba eelnevalt on kokku lepitud, et võrdsete kandidaatide puhul öeldakse võõrale ära? On see võrdne kohtlemine, kui ühel poolel on eelis ainult tema praeguse elukoha ja selle pärast, et ta pole enne haridusreformi Haapsalus õpetajana töötanud?
“Kahjuks pean paljudele ära ütlema, sest oma õpetajad on ees,” ütles Leidi Schmidt hiljuti Lääne Elule.
Konkursile laekunud avaldustest 32 protsenti tuli Wiedemanni gümnaasiumist ehk koolist, mille ruumes uus riigigümnaasium sel aastal tegutsema hakkab.
Haapsalu teistest koolidest ja Läänemaalt oli kandideerijaid 38 protsenti. 30 protsenti avaldustest ehk ligi kolmandik tuli väljapoolt Läänemaad – Tartust, Tallinnast, Narvast ja saarelt.
Riigigümnaasiumi loomine oli Haapsalu linnavalitsusele keeruline ülesanne. Palju oli vastaseid, õpetajad kartsid tööd kaotada; kartsid, et neid lükatakse kõrvale, sest tulevad peale uued, noored või parema kvalifikatsiooniga õpetajad mujalt Eestist.
Et ei tekiks vastuseisu
On mõistetav, et linnavalitsus ja ministeerium tahtsid kohalikke õpetajaid rahustada, et haridusreform saaks edukalt ja suurema tülita läbitud. Aga kas on õige see, et juba enne konkurssi leppisid linn ja ministeerium kokku, et teatav eelisõigus on kohalikel õpetajail? Kas see on ausa konkursi põhimõtetega kooskõlas? Kokkuleppes on küll kirjas, et omasid eelistatakse siis, kui kandidaadid on võrdsed, aga võrdsuse üle otsustajaks on kohalik inimene.
Kuidas on see kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu seadustega ning tööjõu vaba liikumise põhimõtetega, kui juba enne riigikooli üleriigilist konkurssi on haridus- ja teadusministeerium ning Haapsalu linnavalitsus leppinud kokku, et võrdsete kandidaatide puhul eelistatakse Haapsalu õpetajaid?
Küsisin selle küsimuse Haapsalu linna haridusosakonna juhatajalt Mari-Epp Tähelt ja haridus- ja teadusministeeriumi konsultandilt Asso Ladvalt.
Mari-Epp Täht ütles, et seesugune kokkulepe, mis eelistab oma linna õpetajaid, tehti peale Haapsalu ka Viljandi ja Jõgeva riigigümnaasiumi loomisel. “Et eelistada kohalikku õpetajaskonda,” märkis Täht. “Et ei tekiks vastuseisu või hirmu kohalikes inimestes, et millegi uue loomisega jäävad nemad kohast ilma.”
Täht toonitas ka, et kokkuleppes pole kirjas seda, nagu eelistataks igal juhul sajast kohalikke õpetajaid. Eelistatakse siis, kui kandidaadid on võrdsed.
Aus konkurents jätab tööta?
Mulle ütleb see selgitus seda, et reformi läbiviijad kartsid ausat konkurssi, mille tulemusena oleks võinud osa kohalikke õpetajaid jääda tööta. See võimalus oli olemas. Ja kui õpetajail oleks olnud see teadmine, et nad võivad ausas konkurentsis töötuks jääda, siis oleks nad hakanud reformimisele vastu seisma. Leppega suruti kohalike õpetajate võimalik protest maha.
Tore, aga lihtsalt suusoojaks öelduna: huvitav, mis oleks juhtunud siis, kui oleks tehtud samasugune lepe klausliga, et võrdsete kandidaatide puhul eelistatakse nooremat, mitte kohalikku inimest? Või pikemate jalgadega inimest? Või valgenahalist või mustanahalist või heterod või geid või jahimeest või talisuplejat... Oleks ju jabur ja diskrimineeriv ning sellest saaks kõik aru. Kohaliku eelistamine on aga õiguspärane, kuigi me kõik peaksime põhiseaduse järgi olema võrdsed, hoolimata sellest, kus me elame.
Pikemalt loe konkursikorraldajate selgitustest Läänlasest.
