Töötuskindlustusmakse vähenemine jätab keskmise palga saaja rahakotti alles 5 eurot kuus
Piiratud võimalustega rahaline toimetulek tähendab jätkuvalt suurele osale inimestest pingsat tulude ja kulude tasakaalus hoidmist, mida tihtilugu on väga keeruline saavutada. Seda enam on oluline oma õigustest ja toetustest teadlik olemine ning hoolikas kodukulude planeerimine, mis võtavad lõviosa kuistest sissetulekutest.
„Kui võtame aga näiteks keskmist palka teeniva kolmelapselise pere, võivad kulutused tänavuste muudatuste abil 2% väheneda. Keskmist palka teeniva üksiku inimese puhul 4%,“ selgitas Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Anne Sägi. „Ent kuna hinnatõus on kulugruppide lõikes erinev, võivad samas reaalsed kulutused kasvada kiiremini kui keskmine inflatsioonitempo aastas.“
Kui Riigikogu jõustaks näiteks tulumaksuvaba miinimumi summas 160 eurot kuus, annaks see keskmist palka teenivale inimesele juurde 3,36 eurot kuus, aastas teeks see umbkaudu 40 eurot.
Rääkides aga sel aastal jõustunud ja kavandatavatest muudatustest, siis töötuskindlustusmakse vähenemine suurendab näiteks keskmist palka teeniva inimese sissetulekut 5,4 euro, miinimumpalka teeniva inimese palka 2 euro võrra kuus.
Alampalga tõus 290 eurolt 320 eurole mõjutab otseselt küll vaid 3% tööealisest elanikkonnast, ent see on ka aluseks mitmetele muudele riigi poolt kehtestatud kuludele. Näiteks mitmes omavalitsuses sõltub lasteaia kohatasu alampalga suurusest. Tartus on see 11% miinimumpalgast, Viljandis 10, Pärnus 12 ja Viimsis 20. Tallinna 10-12. Seega tuleb näiteks Tallinnas maksta mulluse pea 31 euro asemel ligi 34 eurot kuus lasteaiakoha eest.
Käesolevast aastast on alampalgaga seotud ka lapsepuhkuse tasu, mis oli varem 4,25 eurot päevas, nüüd aga 15,18. Töölepingu seaduse järgi on lapsevanemal õigus saada kolm lapsepuhkuse päeva aastas juhul, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last. Kuus päeva, kui tal on kolm alla 14-aastast last või alla kolmeaastane laps.
Alampalga suurenemine mõjutab minimaalse elatisraha suurust, mis on pool alampalgast ühe lapse kohta ehk nüüdsest 160 eurot kuus, kui elatis pole kohtu poolt välja mõistetud kindla summana.
Alampalgaga on seotud vanemahüvitise alammäär, abikaasatasu välisteenistuse korral ning mitmete omavalituste ametnike töötasud. Samuti töö kõrvalt kooli lõpetamiseks vajalik õppepuhkus, mida tasustatakse 15 päeva ulatuses miinimumi järgi.
1. juulist tõuseb lapsetoetus kolmanda ja enama lapse kohta peres 76,72 euroni, ehk 19,18 eurot kuus, samuti kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus 1000 euroni lapse kohta.
Tänavu makstakse põhikooli lõpetanud lapsele peretoetusi ka juuli ja augusti eest, sõltumata õpingute jätkamisest. Kui laps õppimist ei jätka, lõpeb õigus toetust saada järgmise õppeaasta algusest ehk septembrikuust.
Juunist saavad allpool absoluutse vaesuse piiri elavad pered hakata taotlema vajaduspõhist peretoetust. Täiendava toetuse suurus on 9,59 eurot, kui peres on üks lapsetoetust saav laps ja 19,18 eurot, kui peres on kaks või enam lapsetoetust saavat last.
Töötuskindlustushüvitise maksimummäär tõuseb tänavu 1054 eurole kuus, mis on üle 62 euro enam kui mullu. Töötutoetuse päevamäär tõuseb 2,11 eurolt 3,27 euroni, mis teeb nüüd kuus kuni 101,37 eurot.
Kevadeks kavandatakse ka 5%-list pensionitõusu, kuid esialgu võib see paljudele pensionäridele tähendada, et nad peavad 336 eurot ületava penisoni osa eest hakkama tulumaksu maksma.
