Tarmo Tein: mees, kes võitis masu mõne kuuga
Kui masu tõi 2008. aastal kaasa tellimuste vähenemise teehooldusmasinate järele, leidis OÜ Same nutika väljapääsu ning hakkas tegema ka metsaveohaagiseid ja tõstukeid.
Tänu sellele kestis kriis kõigest mõne kuu ja firmal tuli koondatud mehi hakata jälle tööle tagasi võtma. “Masu jäi meie jaoks lühikeseks,” hindab 54 töötajaga firma juht.
Tein leiab, et nende tugevuseks ongi toodete lai nomenklatuur – kui ühed masinad turul ei lähe, siis teisi ikkagi ostetakse.
Oma panuse andsid firma edusse ka lumerohked talved. Kuigi lumepuhureid hakati tegema juba 1997. aastal, kasvas nende müük koduturul hüppeliselt kurikuulsal talvel 2010/11, mil neid osteti Eestisse 35.
Eelmisel talvel läks koduturul kaubaks koguni 40 puhurit, kokku võib neid Eestimaal liikumas olla juba paarsada. Kasvas ka müük Lätti ja Leetu.
Eesti suurim tegija
Puhuri eelis lööbki välja just lumerohkel talvel. See ei lükka lund teeäärsetesse kraavidesse, vaid lennutab põllule või metsa veerde. Nii voolab ka vesi kraavidest kevadel kiiremini ära ja teed kuivavad rutem.
Kui teede ääres pole kõrgeid valle, ei tuiska lumemöllus teed nii ruttu ka kinni.
Töös on 27 puhurimudelit. Ning sel alal teist nii suurt tegijat kui Same Eestis pole. 2011. a tootsid nad 390 ja mullu juba 670 puhurit. Suur osa neist leiab turu välismaal.
Kaks kolmandikku Same toodangust moodustabki teehooldustehnika. Lisaks puhuritele ka liivapuisturid ja V-tüüpi liigendsahad. “Hetkel teeme aga juba kett-võsaniidukeid ja kultivaatoreid, millega aprillis Maamessile minna,” teatab Tein.
1992. aastal sündinud Same elu- ja edulugu algaski mullaharimis- ja söödatootmismasinate ning -agregaatide tootmisega. Saadjärve kolhoosi kadumisega ei tahtnud töölised oma leivast loobuda ning lõid majandi uue tehnika grupi baasil ühiselt osaühingu, mida Tein juhtima asus.
Toona oli talupidamine moes ja nii lootis ka noor firma toodangu, peamiselt kultivaatorid ja kaarutid, talunikele maha müüa.
Peagi selgus, et see turg jääb ahtaks ning ajapikku kippus talude arvu vähenemisega hoopis kokku kuivama. Lisaks asus osa põllumehi propageerima minimeeritud maaharimist.
Nüüd näitavad Teini sõnul kõik märgid, et kultivaatorid ei kao kuhugi, kuna parandavad mulla õhu- ja veerežiimi.
Toona paistis aga, et kui midagi uut välja ei nuputa, peab pillid kotti panema. Nii hakati tootma rullisilo kiletajaid, seejärel teehooldusmasinaid. 1995 valmisid esimesed liivapuisturid, 1997 lumepuhurid.
Suur osa edust rajaneb ka 1994 Rootsist leitud koostööpartnerile Trejon AB, kes viis Same toodangu Skandinaavia ja Lääne-Euroopa turule.
2000. a müüdi osa firmast Rootsi partnerile. Nüüdseks on eestlaste omanduses 70%, üheteistkümnest osanikust kümme on eestlased, enamikus needsamad töötajad, kes paarikümne aasta eest ettevõtte lõid.
“Meie siin oleme tootjad ja Rootsi partner on müüja,” selgitab Tein.
Toodangust läheb eksporti 75–85%, sellest omakorda sama suur osa Skandinaavia riikidesse. 2005 alustati kett-võsaniidukite tootmist, nüüdseks on neidki Rootsi müüdud üle tuhande.
Kolm aastat ülesmäge
Viimased kolm aastat on firma ainult ülesmäge läinud. “Töörõõmu pakub üha rohkem seegi, et aina enam on ka Eestis näha meie masinaid töös,” tunnistab Tarmo Tein, kes paarikümne aasta eest ei söandanud kõige julgemateski mõtetes arvata, et firma nii suureks ja laiaks kerib.
Läinud aastal pälvis Tarmo Tein Jõgevamaa Kuldristi panuse eest maakonna arengusse.
