Kadunud kiip ehk veidi ebaõnnestunud, kuid emotsioonirohke EnJaErMa teatemaratonidebüüt
Alles Palus märkasime, et meie võistlejal on jala ümber ainult punane takjapael ilma kiibita. Kohalik TP ülem ütles et jälgiksime finišis, kelle järel me lõpetame ja ütleksime nende võistlejate numbrid siis registratuuri inimestele. Sealt aga öeldi, et finišeerimist ei filmita ega pildistata ning et kuna ajavõtt toimub vaid elektroonilise kiibi abiga, siis meid diskvalifitseeritakse. Lisaks tuleb meil ilmselt kiibi kaotamise eest ka trahvi maksta.
Siiski võime öelda, et lõpetasime vahetult meeskonna nr 66 järel. Seega tuleks meie ajaks 4:40:35 + kuni 1 minut, mis oleks iseenesest kiirem, kui võistkonnal „peaministri tagatuba“, nii et eesmärk sai ju täidetud, olgugi et seda pole paraku võimalik ametlikult tõestada.
Kui kiibi kaotamine ja keerulised ilmastikuolud välja jätta, olid muljed üritusest vägevad. Teatemaratoni näol on tegemist suurepärase rahvaspordiüritusega, mis on meeltmööda kindlasti kõigile, kes on ühtaegu sotsiaalselt aktiivsed ja sportlikud. Teatemaraton tugevdas oluliselt meie tiimisiseseid sõprussidemeid. Mõte osaleda teatemaratonil tekkis juba pool aastat tagasi ning kogu logistika korraldamine, parima määrdekombinatsiooni leidmine, maratonieelsel õhtul üksteise süsivesikutega täis pumpamine ning mis peamine - teatemaratoni läbimine oli suurepärane kogemus ning on kindlasti väärt kordamist.
Üldiselt soovitame edaspidi teatemaratonil osalejatel juhinduda põhimõttest: Võistluse eesmärk on viia see väike valge kiibikene, mis sisaldub iga võistkonna stardimaterjalide hulgas stardist finišisse ning seda nelja meeskonnaliikme ühisel jõupingutusel. Võistkond, kes toimetab kiibi kõige kiiremini finišisse, ongi võitja.
Teatevahetusalades oli ikka paras segadus, seda eriti alguses, kui saabusid meeskonnad, kes olid võistlemas esimeste kohtade pärast. Sõideti üle konkurentide suuskade ning oli ka kukkumisi. Mida harrastajalikumaks muutusid osalejate ajad, seda sõbralikumaks muutus ka õhkkond teatevahetusalades.
Väga armas oli ka Maalehe mütside all sõitvate meeskondade kokkuhoiduvustunne. Stardis sai teistele võistkondadele edu soovitud, ning rajal üksteist tagant utsitatud.
Isiklikult sooviksin tänada eelkõige oma suurepäraseid tiimikaaslasi, kes kõik iseennast ületasid; perekond Elismäge, kes aitasid taustajõududena lahendada mitmesuguseid logistilisi probleeme ja loomulikult Maalehte, kes meie osalemise võimalikuks tegi.
