Ninnas üle parda, mereakadeemia iseseisvaks

Eesti Mereakadeemia, mille tulevikuna nähakse ühinemist Tallinna Tehnikaülikooliga, tahab vabaneda nõunike kogu esimehest Toivo Ninnasest, kes “laulab ministeeriumi laulu”.

“Kas mereakadeemia rektor laskis ise oma kooli põhja?” küsis Maaleht läinud sügisel.

Nüüd enam nii küsida ei saa. Maalehe käsutuses olevad värsked dokumendid näitavad, et rektor Heiki Lindpere siiski alla ei anna.

“Ausalt öeldes on tulevik keeruline. Meile hakatakse praegu sisse sõitma,” teatas Eesti Mereakadeemia rektor esmaspäeval rektoraadi koosolekul.

“Sõitja” oli haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets.

“Laidmetsal on täiesti ükskõik, kellega mereakadeemia kokku läheb,” kinnitas prorektor Aivo Lind. “Minister ütles, et tee ära. Ta kiirustab, valetab, ei lase ministri juurde.”

“Aaviksoo ei taha praegu otsust vastu võtta,” seletas rektor Lindpere. “Ta tahab, et Laidmets sillutaks teed. See aga ei püüagi näidata, mida mereakadeemia võidaks, kui ta ühineks. Peaasi et saaks meist lahti, pärast tehku TTÜ mis tahab. Saaks vaid lubaduse ministri ees täidetud, et ülikoolide arvu on vähendatud.”

Mart Laidmets lükkas sellise jutu hooga tagasi. “Eestis ei ole teist inimest, kellele mereakadeemia saatus oleks olulisem kui mulle,” teatas ta.

Ninnasele vesi peale!

See kõik oli järg Lindpere pretsedenditule sammule jaanuari viimasel päeval. Minister Jaak Aaviksoole saadetud kirjas teatas rektor, et nõunike kogu esimees Toivo Ninnas, kes “laulab ministeeriumi laulu”, tuleb tagasi kutsuda.

Pretsedenditu on lugu seepärast, et kirjaga tuli välja mees, keda seovad Eesti Merelaevanduse endise juhi Ninnasega pikaajalised lähedased sidemed. Ka on Ninnas Eesti Laevaomanike Liidu juht, seega jätkuvalt mõjuvõimas mees.

Ninnas tunnistas, et Heiki Lindpere on tõesti tema vana sõber, kuid pärast skandaalset kirja pole nad omavahel suhelnud.

“Minu teada nõudsid seda dekaanid, Lindpere lihtsalt sunniti alla kirjutama,” leidis merendusautoriteet, kes erinevalt nõunike kogu valdavast seisukohast eelistab mereakadeemia ühendamist.

Teod pole rektori allkirjaga avaldusele veel järgnenud.

“Ministeerium vaatab kindlasti nõunike kogu liikmeskonna üle, kuna ministril pole erilist kasu nõunikest, kes loobivad loosungeid,” teatas Mart Laidmets. “Seda ei tasu kindlasti võtta ähvardusena, et kogust tahetaks välja arvata need, kes liitumisele vastu on.”

Ministeerium on nimelt otsustanud, et Eesti Mereakadeemia peaks ühinema Tallinna Tehnikaülikooliga. Ministri nõustamiseks loodud mereakadeemia nõunike kogu on hoopis teist meelt – akadeemia peaks iseseisvalt jätkama.

Nõunike kogu liikme, Eesti Sadamate Liidu tegevdirektori Viktor Palmeti sõnul näivad tehnikaülikooli ettepanekud küll väga reformimeelsed – õppejõude hakatakse paremini kasutama, töötasu tõuseb, hangitakse õppelaev –, aga siiski pigem deklaratiivsed.

Palmetit häirib ka reformijate kava ühendada sadamamajanduse ja meretranspordi juhtimise õppekava tehnikaülikooli logistika õppekavaga. “Kattumine on vaid näiline ja paistab neile, kes asjast midagi ei tea,” põrutas sadamate liidu juht.

Seega tuleks minna edasi omaette. “Mereakadeemia tegutsemine iseseisva ja erilisena annab paremaid võimalusi õppurite värbamiseks,” ütles
Palmet.

Omaette on ikka parem

Sama meelt on ka teise mõjuvõimsa üksuse juht, veeteede ameti peadirektor Andrus Maide.

“Sadamates ja meretranspordis on vaja kõrgharidusega spetsialiste, kes tunneksid väga hästi spetsiifilist meretranspordi ökonoomikat ja juriidikat, hüdroehituse aluseid, meretranspordi keerukat keskkonnaproblemaatikat,” kirjeldas ta.

Maide hinnangul on mereharidusega inimesel vaja väga hästi tunda laeva tugevusteooriat, püstuvust, konstruktsiooni, mere mõju laevale jne. Seda täpselt nii hästi, et asjatundjad suudaksid laeva lastimise ajal või plaani koostamisel vabalt suhelda laeva kapteniga, agendiga ja juhtkonnaga.

“Kui see nii ei toimi, aetakse ro-ro-laev külili paari tunni jooksul pärast sadamasse saabumist,” leidis veeteede ameti juht.

Maide heitis süüdistuse Tartu suunas. “Tundub, et ministeeriumi kõrghariduse osakond ei saa oma tööga hakkama, siit tekivadki ülejäänud probleemid,” lajatas ta. “Eesmärk tundub olevat kaotada mereakadeemia, et mitte lasta välja paista oma tegemata tööl.”

Tartust tuli aga vägev vastulöök. “Maide ettekujutus kõrgkooli juhtimisest on üsna puudulik,” väitis ministeeriumi juht­ametnik Laidmets. “Kui tahta olla pahatahtlik, võib veeteede ametit süüdistada koguni merehariduse arenguvõimaluste kaardistamise protsessi takistamises.”

Et tõde oleks veelgi segasem, sobib siia ka mereakadeemia kunagise rektori, nüüdse nõunike kogu liikme Jüri Lemberi mõtteavaldus.

“Ütlen, mehed, ausalt – Eesti Mereakadeemia huvide eest seismisega te ei tegele,” sõnas ta. “Käib oma isiklikes huvides toimetamine ning rektoraadi avaldus on selle ilmekas näide.”

Lemberiga ühte meelt on Laidmets. “Igal juhul ei tegutse nad ühtselt Eesti merehariduse parema käekäigu eest, kohati kipuvad isiklikud eelistused ühishuvi üles kaaluma.”

Suhted on väga teravad

Aega maha võtta aga haridusministeerium ei kavatse. On ju asjade senine käik näidanud, et iga paus on olnud samm mereakadeemia kui kõrgkooli lõpu suunas.

“Peale sisemiste vastuolude ja juhtimisprobleemide süvenemise pole sellest midagi tulnud,” hindas Laidmets. “Nüüd tuleb minna analüüsidega lõpuni, need lauale panna ja otsused langetada.”

See, milline võimalus odavam oleks, on Laidmetsal selge. TTÜ-l kuluks merehariduse uuele tasemele viimiseks nelja aastaga 3,9 miljonit eurot, seejuures peaks Eesti riik panustama 0,9, Euroopa Liit aga 3 miljoni eurot.

“Kuus miljonit eurot on aga minimaalne kulu, kui mereakadeemia jätkab iseseisvalt,” väidab Laidmets.

“Välja tuleb vahetada enamik akadeemilisest personalist, luua eraldiseisev tugisüsteem, mis TTÜ-l juba olemas on, teha investeeringud dubleerivasse infrastruktuuri.”

Tehnikaülikool loodab, et poliitiline otsus langetatakse juba märtsis, ühinemisleping sõlmitakse septembris, 2014. aasta juulist aga iseseisvat mereakadeemiat enam pole.

19. veebruaril peaks Eesti Mereakadeemia nõukogu (mitte segi ajada nõunike koguga!) kinnitama uue arengukava. See kirjeldab akadeemiat iseseisva kõrgkoolina.

Vt ka “Kas mereakadeemia rektor laskis ise oma kooli põhja?” ML, 11. okt 2012 ja

“Professorid: Mereakadeemia peab jätkama iseseisvalt”,

ML, 30. okt 2012