Karinu küla märkamata kangelane on Valve Männik
Ta on elurõõmus, abivalmis, särasilmne naine. Tavaline Eesti maanaine, ei midagi erilist, just see teebki meie kangelase imetlusväärseks. Daamide vanust ei küsita, kuid ta on näinud Pätsiaegset Eestimaad, kogenud sõjaõudusid, kolhoosikorra kampaaniadki üle elanud.
Armastanud ja olnud armastatud, läbi elanud lähedaste jäädavat lahkumist, enda tervise kaotust… ja tõusnud tugevamana, kui enne.
Abivajajaid on vananevas külas mitmeid, meie kangelast on jagunud neid aitama aastaid. Aitab teisi tänase päevani.
On üheksa aastat tagasi loodud külaseltsi asutajaliige, aktiivne kaasalööja, ettepanekute tegija, paneb esimesena käed külge, kus näeb vajadust. Annab noorematelegi silmad ette.
Seltsiv ja huumorimeelne reisikaaslane, kellega võib julgelt sõita maid avastama.
Tänavu kevadel täitub tal 83 aastaring. Meie märkamata kangelane on Valve Männik.
Soovime, Valve, Sulle palju tervist, rõõmu oma neljast põlvkonnast, sõpradest ja headest inimestest.
Laupäevases Eesti Päevalehes kirjutas Rein Sikk järgmist: "Ent on ka lahendus, kuidas märkamatuid märgata, tunnustada. Nimelt lihtsa kodaniku aukirjaga. Kirjutage lihtsale paberile lihtsalt, et lihtne kodanik tunnustab seda tublit inimest, ning viige aukiri tublile kätte. Sel kombel rõõmu valmistamine ei maksa peaaegu midagi. Aga eriline tunnustus elab üle aegade. Mu kontoriseinalgi on üks lihtsa kodaniku tunnustuskiri reporterile. Vaatan seda senini liigutatult."