Tubli kutsetunnistuse omanik on asjalikum, kui niru kõrgharidusega kodanik
Viimasel ehk kolmandal kursusel õppivad noormehed toovad välja, et neid kannustas eriala valima huvi elektroonika, elektri, masinate ja arvutite vastu. “Ka minu isa on mehhatroonik ning seega olen juba poisikesest saati ninapidi juures olnud, kui ta mõnd elektri- või elektroonikasüsteemi on remontinud või lausa ise ehitanud,” jutustab Venski. Teemant lisab, et erialavalikul mängis rolli ka see, et Võrumaa kutsehariduskeskus asub ta kodupaigale lähedal. Sama kinnitab ka Ventski, lisades, et koolil on hea maine ja laborid, kus toimub oluline osa õppetööst, on nende koolis väga hästi sisustatud.
Venski nendib, et vähem tähtis pole ka majanduslik aspekt, sest tasemel mehhatrooniku töötasu ei ole väike. Asjalike inseneride järele on noormehe sõnul alati nõudlust ja seega ta töötuks jäämist ei karda. Ventski märgib, et heaks küljeks on ka see, et tegemist on meheliku erialaga.
Õpe koosneb peamiselt praktikast
12. klassi alguses oli erialavalik Ventski jaoks niivõrd selge, et ta võttis sellele vastavalt ka lõpueksamiteks matemaatika, füüsika ja programmeerimise. Samuti käis ta talvevaheajal kooliga tutvumas ning laboreid üle vaatamas.
Mõlemad õppurid kinnitavad, et gümnaasiumiharidust on mehhatroonika õppimise jaoks kindlasti vaja. Samuti on tarvis matemaatilist taipu ja loogilist mõtlemist, lisab Teemant. “Gümnaasiumis võiks matemaatika ja füüsika olla vähemalt neljad,” märgib ta. Kuna mehhatroonikat õppides tuleb rohkelt puutuda kokku ka arvutitega, võiks neidki Ventski sõnul hästi tunda. “Kruvikeerajagi peaks ikka kindlalt käes püsima,” lisab ta.
Ventski jutustab, et esimesel õppeaastal oli vaja ehitada oma teadmistele teooriavundament kõrgemast matemaatikast ja füüsikast, samuti elektrotehnikast ja elektroonikast. Sellegipoolest ei puudunud praktika lukksepatöö ja elektripaigalduse alal, kuid teisel kursusel oli praktilise poole osakaal juba tunduvalt suurem. Noormees märgib, et siis tuli ka oma vaba aega rohkem panustada ning harvad polnud juhud, kui ta oli õhtul kell 20 viimasena koolis laboris. Kolmas õpinguaasta aga koosnebki põhiliselt praktikast, lisab Ventski.
Mina ei klassifitseeri inimesi kutsehariduse ja kõrghariduse järgi, kinnitab Ventski. “Tubli kutsetunnistuse omanik on kindlasti asjalikum, kui niru kõrgharidusega kodanik,” ütleb ta. Noormees nõustub Oskar Lutsu “Suves” öeldud lausega, et kõige parem soovitus mehele on mees ise.
Tulevikuplaaniks oma ettevõte
Mehhatroonika on põnev – ja see Ventskit just köidabki. Kui niisama arvuti klahvide toksimine võib ära tüütada, siis see, kui nii tippides sündinud programmid tõesti suure tootmistehase tööle panevad, on tema sõnul kordades huvitavam.
Lisaks on eriala Teemanti väitel laiahaardeline, näiteks saab ta selgeks nii elektri, elektroonika, tööpinkide kui programmeerimise alustalad.
Ventski lisab, et tänu erialastele teadmistele vaatab ta ka maailma pisut kainema pilguga ja teab, kuidas ja miks asjad töötavad.
Ametialast tööd tegi Ventski juba enne eriala õppima asumist, kuna ta oli suvevaheajal abielektrikuna ametis. Ka kutsehariduskeskuses õppides on ta suviti erialast rakendust leidnud ning on hetkel Tartus praktikal energeetika- ja automaatikaettevõttes ABB.
Teemant on praegu praktikal aga Võrumaa puidutööstuses Barrus. Varem on ta kogemusi saanud mitmelt poolt, alustades väiksemate elektrikilpide koostamisest ja kaablite, ka valgustuse paigaldusest kuni vigade diagnoosimiseni ja parandamiseni tööstusliinidel ja masinatel.
Pärast kooli lõpetamist soovib Ventski asuda tasuva töö peale, et ta oleks võimeline kuue aasta jooksul ostma vähemasti ühe hektari suuruse krundi ja ehitama sinna nullist oma maja. Samal ajal soovib ta saada vähemalt kaks last. “Kui ma olen oma esimese eesmärgi saavutanud ja kogunud elust piisavalt kogemusi, tuleks mõelda ka oma ettevõtte loomisele,” kinnitab Ventski.
Võistlustel on tihe konkurents
Seoses mehhatroonikaõpingutega on noormehed käinud erinevatel robotivõistlustel nii Eestis kui piiri taga, Lätis. Seal toimunud Baltic Robot Sumo võistluseks valmistasid nad joonejälgimise roboti, mis saavutas esimese koha, ja sumoroboti, mis kahjuks võistlustules katki läks.
Ventski kinnitab, et isegi kui võistlustel ei lähe hästi, siis on nad omandanud väga palju kasulikke teadmisi ja kogemusi, mis jäävad tuleviku tarbeks alles. “Olen selle võrra rikkam,” kinnitab ta.
Teemant jutustab, et praegu valmistub ta eesseisvaks kutsemeistrivõistluseks Noor Meister, kuna enne on vaja kõvasti harjutada ning ohverdada tuleb palju vaba aega. “Uue kogemuse saan kindlasti, kuid medalist on vara rääkida, sest konkurents on kõva,” nendib ta.
Sel kevadel toimub esmakordselt kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2013.
• Millal? 8.–9. märtsil, kell 10-18
• Kus? Eesti Näituste messikeskuses, Tallinnas
• Palju maksab? Sissepääs on TASUTA
• Mis toimub?
Kutsemeistrivõistlused 21 erialal: võistlejaid üle 300
13 töötuba ametite proovimiseks
Kutseharidusmess: kohal on ametikoolid üle Eesti
• Kust leida infot?
Uuri lähemalt: www.noormeister.ee
